[1] Araabiakeelsed sõnad tähendavad: „Jumala rahu ja õnnistus olgu temaga"

3) Piibli ennustus islami prohveti Muhammedi tulekust: Selles osas on juttu mõnedest Piibli ennustustest prohvet Muhammedi tuleku kohta.

4) Koraani värsid, milles on juttu nüüdseks teoks saanud sündmustest: Koraan mainib tulevikusündmusi, mis hiljem on ka teoks saanud, nagu näitkes roomlaste võit pärslaste üle.

5) Prohvet Muhammedi poolt toime pandud imed: Prohvet Muhammed on korda saatnud mitmeid imesid, mille tunnistajateks on olnud paljud.

6) Muhammedi lihtne elu: Muhammedi lihtne eluviis on tõestuseks selle kohta, et ta ei olnud valeprohvet, kes inimesi pettis materiaalse vara, kuulsuse või võimu saavutamiseks.

Nendest kuuest tõendist võime järeldada järgmist:

· Koraan on Jumala sõna, Tema enda poolt ilmutatud.

· Muhammed oli tõesti Jumala poolt läkitatud prohvet.

· Islam on tõesti Jumala poolt saadetud religioon.

Kui tahame teada, kas üks religioon on õige või vale, ei tohi me selle üle otsusamist jätta oma emotsioonide, tunnete ja kommete kätte. Peaksime laskma selle otsuse tegemisel valitseda oma mõistusel ja intelligentsil. Iga kord, kui Jumal saatis prohveti, andis Ta talle toeks imesid ja tõestusi selle kohta, et ta on tõesti Jumala poolt saadetud prohvet ning seega on tema õpetatud religioon õige.

Teine peatükk, „Mõned islami hüved", räägib mõnedest islami poolt inimesele pakutavatest hüvedest, nagu näiteks:

1) Uks igavesse Paradiisi

2) Pääsemine Põrgutulest

3) Tõeline õnn ja sisemine rahu

4) Andestus kõikide eelnevate pattude eest

Kolmas peatükk „Üldine teave islami kohta" annab meile islamist üldist informatsiooni, parandab mõned üldlevinud valearvamused ning vastab tihti esitatavatele küsimustele, nagu näiteks:

· Mida ütleb islam terrorismi kohta?

· Milline on naise staatus islamis?

Esimene peatükk

TÕENDEID ISLAMI ÕIGSUSEST

Jumal on andnud oma viimasele prohvetile Muhammedile toetuseks palju imesid ja muud tõendamaks, et ta on Jumala enda poolt saadetud. Samuti on Jumal pannud oma viimasesse ilmutatud raamatusse, Pühasse Koraani, palju tõendeid selle kohta, et tegu on Jumala enda sõnaga, mis ei ole kirjutatud ühegi inimese poolt. Antud peatükk sellest kõigest räägibki.

Teaduslikud imed Koraanis

Koraan on Jumala otsene sõna, mille Ta ilmutas Muhammedile läbi ingel Gaabrieli. Muhammed õppis selle pähe ning luges seejärel oma kaaslastele peast ette. Kaaslased õppisid omakorda Koraani pähe ning kirjutasid üles, vaadates veel Muhammedi eluajal kõik üksipulgi üle. Igal aastal käis ingel Gaabriel korra Muhammedi teadmisi kontrollimas, lastes tal järjest kogu Koraani peast ette lugeda. Muhammedi viimasel eluaastal tuli ingel Gaabriel oma testi läbi viima koguni kaks korda. Ajast, mil Koraan ilmutati kuni tänase päevani on alati olnud rohkelt moslemeid, kes on terve Koraani täht-tähelt pähe õppinud. Paljud teavad kogu Koraani peast juba 10-aastaselt. Tänu sellele, et nii paljudel moslemitel Koraan peas on, ei ole läbi sajandite Koraanis muudetud ühtegi tähte.

Püha Koraan

Kuigi Koraan ilmutati juba 14 sajandit tagasi, sisaldab see fakte, mis on alles hiljuti teadlaste poolt avastatud või tõestatud. Paljud teadlased on Koraani lugedes imestust avaldanud, kuidas on sellised teadmised sinna üldse jõudnud. Kõigile on ju selge, et 14 sajandit tagasi elanud kirjaoskamatu Meka kaupmees ei oleks suutnud välja mõelda seda, mille kindlakstegemiseks on tänapäeva helgemad pead kasutanud arenenud tehnoloogia ja keeruliste teaduslike meetodite abi. Siinkohal mõned näited Koraani imelistest teadmistest.

Inimembrüo areng Koraanis:

Jumal räägib Koraanis inimembrüo arengu kohta järgmist:

Tõepoolest, Me lõime inimese (Aadama) tükikesest savist (veest ja maast) ja seejärel lõime (tema järglased) NUTFAst turvalises paigas, kindlalt kinnitatud (emakas). Seejärel lõime NUTFAst ALAQA, siis ALAQAst MUDGHA, seejärel tegime MUDGHAst luud ning katsime luud lihaga ... [1] (23:12-14)

Sõna nutfa tähendab araabia keeles mees- ja naissugurakust kokkusegatud tilgakest.

Sõnal alaqa on 3 tähendust: „kaan", „midagi, mis ripub" ja „vereklomp".

Võrreldes kaani inimembrüoga alaqa staadiums, näeme selgesti, kui sarnased need kaks on [2] (joonis 1). Peale välise sarnasuse on neil ka ühine toitumissüsteem - selles staadiumis embrüo toitub ema verest nagu kaangi, kes imeb teise organismi verd. [3]

Alaqa teine tähendus on „midagi, mis ripub". Joonistel 2 ja 3 on selgelt näha, kuidas embrüo ema üsas ripub.

[1] Kogu raamatu ulatuses on ära toodud Koraani tähenduse tõlge ja mitte Koraan ise, mis on araabiakeelne.

[2] Moore & Persaud. The developing human. Lk. 8

[3] Moore ja teised. Human development as described in the Qur'an and Sunnah. Lk. 36

Joonis 1: Inimembrüo ja kaani sarnasused alaqa staadiumis. (Kaani joonis – Moore ja teised. Human development as described in the Qur'an and Sunnah. Lk.37. Omakorda võetud – Hickman integrated principles of zoology. Embrüo joonis – Moore & Persaud. The developing human. Lk.73)

Joonis 2: Embrüo rippuv asend emaüsas alaqa staadiumis. (Moore & Persaud. The developing human. Lk. 66)

Joonis 3: Embrüo (B) rippuv asend fotomikrograafil alaqa staadiumis emaüsas, embrüo on umbes 15 päeva vana ja ligi 0,6 mm pikk. (Moore. The developing human. Lk.66. Omakorda võetud - Leeson & Leeson. Histology)

Alaqa kolmas tähendus on „vereklomp". Embrüo väljanägemine alaqa staadiumis meenutab tõepoolest vereklompi, kuna selles staadiumis on embrüos suhteliselt palju verd [1] (joonis 4). Samuti ei ringle embrüos olev veri kuni kolmanda nädala lõpuni. [2] Seega meenutab embrüo selles staadiumis tõesti vereklompi.

Joonis 4: Diagramm alaqa staadiumis embrüo primitiivsest kardiovaskulaarsest süsteemist. Loode näeb selles staadiumis rohke veresisalduse tõttu välja nagu vereklomp. (Moore ja teised. The developing human. Lk. 65)

Seega vastavad 3 alaqa tähendust täpselt embrüo olemusele selles staadiumis.

Värsis järgmisena mainitud staadium oleks mudgha. Araabiakeelne sõna mudgha tähendab „näritud aine" või „lihaklomp". Kui keegi võtaks tüki närimiskummi ning peale selle närimist võrdleks seda embrüoga mudgha staadiumis, märkaks ta kindlasti nende sarnasust. Embrüo selgroolülid meenutavad näritud aines olevaid hambajälgi. [3] (joonised 5 ja 6)

Kuidas võis Muhammed kõike seda teada 14 sajandit tagasi, kui tänapäeva teadlased on teinud selle kohta avastusi alles nüüd, kasutades kõrgelt arenenud tehnoloogiat?

[1] Moore ja teised. Human development as described in the Qur'an and Sunnah. Lk. 37-38

[2] Moore & Persaud. The developing human. Lk. 65

[3] Moore & Persaud. The developing human. Lk. 8

Joonis 5: 28-päevase mudgha staadiumis embrüo foto. Selles staadiumis embrüo oleks nagu läbi näritud, kuna selgroo algmed meenutavad hambajälgi. Embrüo on sel ajal umbes 4 mm pikk.

(Moore. The developing human. Lk. 82. Omakorda võetud - Professor Hideo Nishimura, Kyoto Ülikool, Jaapan)

Joonis 6: Embrüo ja närimiskummi sarnasused mudgha staadiumis.

A) Mudgha staadiumis embrüo joonis. Paistavad selgroo algmed, mis sarnanevad hambajälgedele. (Moore & Persaud. The developing human. Lk. 79) B) Näritud nätsu foto.

Hamm ja Leeuwenhoek olid esimesed teadlased, kes suutsid 1677. aastal (ligi 1000 aastat peale Muhammedi ) tänu oma uuele mikroskoobile jälgida inimspermat. Kuid nad arvasid ekslikult, et iga sperma rakk sisaldab valmis inimolendit, mis ema üsasse sattudes suureks kasvab. [1]

Emeriitprofessor Keith L. Moore on üks maailma prominentsemaid anatoomia ja embrüoloogia teadlasi. Ta on ka maailmakuulsa kaheksasse keelde tõlgitud raamatu „The developing human" autor. Antud raamat on teaduslik tippteos ning valitud Ameerika Ühendriikide erikomitee poolt parimaks oma ala raamatuks, mis iial ühe isiku poolt kirjutatud. Doktor Keith Moore on Kanadas asuva Toronto Ülikooli anatoomia ja rakubioloogia emeriitprofessor. Samas ülikoolis oli ta 8 aastat anatoomia osakonna juhataja ning kaua aega ka meditsiini teaduskonna põhiteaduste osakonna prodekaan. 1984. aastal sai ta Kanada Anatoomide Assotsiatsioonilt anatoomia ala prestiižikaima auhinna Kanadas (J.C.B. Grand Award). Ta on juhatanud mitmeid rahvusvahelisi assotsiatsioone, nagu näiteks Kanada ja Ameerika Anatoomide Assotsiatsioon ja Bioloogia Teaduste Ühenduse Nõukogu.

1981. aastal ütles doktor Moore Seitsmendal Meditsiinikonverentsil Dammamis Saudi Araabias oma ettekandes: „Koraanis olevate inimarengu kohta käivate väidete selgitamine on olnud väga meeldivaks kogemuseks. Minu jaoks on vägagi selge, et kõik see informatsioon pidi Muhammedile tulema Jumalalt, kuna enamus antud fakte on teaduse poolt avastatud alles palju sajandeid hiljem. See on minu jaoks kindlaks tõendiks, et Muhammed pidi olema Jumala saadik." [2]

Seejärel küsiti professor Moore'ilt: „Kas te tahate sellega öelda, et usute Koraani olevat Jumala sõna?" Professor vastas: „Mul ei ole seda sugugi raske tunnistada." [3]

Konverentsi ajal ütles professor Moore: „ ... Kuna inimembrüo arenguetappe on kiirete muutuste tõttu väga raske määrata, on välja pakutud võtta kasutusele Koraanis ja Sunnas (Muhammedi ütlemised ja teod) mainitud klassifikatsioon, mis on lihtne ja arusaadav.

[1] Moore ja teised. The developing human. Lk. 9

[2] Võetud videokassetilt „This is the truth". Kasseti saamiseks või professor Keith Moore'i kommentaaride vaatamiseks külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/truth

[3] This is the truth (videokassett)

Neli viimast aastat olen uurinud Koraanis ja hadithides kasutusel olevat embrüoloogiaalast terminoloogiat ning olen avastanud täiusliku süsteemi, mis on sedavõrd hämmastavam, et see on täielikus kooskõlas praeguste embrüoloogiliste teadmistega, kuigi kirja pandud juba 14 sajandit tagasi, mil sellised teadmised inimembrüo arengust täielikult puudusid. Kuigi Aristoteles, embrüoloogia kui teadusharu rajaja, mõistis 4. sajandil enne Kristust kanamune uurides, et kanaembrüod arenevad staadiumite kaupa, ei ole ta nende staadiumite kohta mingit informatsiooni andnud. Kuni 20. sajandini teati embrüo arengu kohta väga vähe. Seetõttu on täiesti võimatu, et Koraanis olev kirjeldus tugineks tolleaegsetel teaduslikel saavutustel. Jään nõutuks küsimuse ees, kust Muhammed võis sellised teadmised saada. Pean nentima, et keegi teine peale Looja ei oleks võinud kirjaoskamatule ning teaduses täiesti võhikule kaupmehele sellist informatsiooni jagada." [1]

B) Mäed Koraanis:

Paljudes ülikoolides üle maailma kasutatakse geoloogia õppimisel ühe peamise raamatuna teost nimega „Earth". Antud teose üheks autoriks on emeriitprofessor Frank Press, kes on töötanud USA ekspresident Jimmy Carteri teadusnõuandjana ja 12 aastat Washingtonis asuva Rahvusliku Teadusteakadeemia presidendina. Oma raamatus ütleb ta, et mägede alustüvedes on juured [2]. Juured asuvad sügaval maa sees, seega näeb mägi välja nagu vai. (joonised 7, 8 ja 9)

Koraan ütleb mägede kohta järgmist:

„Kas Me pole loonud Maad tasandikuks ja mägesid vaiadeks?" (78:6-7)

[1] This is the truth (videokassett)

[2] Press & Siever. Earth. Lk. 435. Samuti - Tarbuck & Lutgens. Earth science. Lk. 157

______________________________________________________________________________

Joonis 7: Mägedel on maa all sügavad juured. (Press & Siever. Earth. Lk. 413)

Joonis 8: Skeem mägede ehitusest. (Cailleux. Anatomy of the earth. Lk. 220)

Joonis 9: Veel üks illustratsioon selle kohta, kuidas mäed on maa sees kinni nagu vaiad. (Tarbuck & Lutgens. Earth science. Lk. 158)

Tänapäeva teadus on tõestanud, et mägedel on maa all sügavad juured (joonis 9) ning juure sügavus võib isegi mitmeid kordi ületada mäe kõrguse.[1] Seega oleks kõige õigem sõna mägede kirjeldamiseks just nimelt „vai", kuna ka vai seisab püsti selle osa najal, mis asub maa all.

Teaduse ajalugu kinnitab meile, et teooria, mille kohaselt mägedel on juured, saab alguse Sir George Airyga alles aastal 1865.[2]

Mägede üheks oluliseks rolliks on Maa pinnase paigal hoidmine [3] ning nad pidurdavad ka maavärinaid. Jumal on Koraanis öelnud:

„Ja Ta on kinnitanud maa külge mäed, et see teiega ei rapuks ..." (16:15)

Ka uudne tektoonika teadus väidab, et mägede ülesandeks on maad stabiliseerida. Teadmine mägede ülesandest maa stabilisaatoritena on saanud teatavaks alles 1960. aastatest. [4]

Kuidas olekski võinud keegi prohvet Muhammedi kaasaegsetest tunda mägede tõelist ehitust? Kas keegi meist suudab ette kujutada, et tugevatel ja kõrgetel mägedel, mida me endi ees näeme, on veelgi sügavamal maa sees teaduslikult tõestatud sügavad juured? Tänapäeva geoloogia on tõestanud, et Koraanil on õigus.

[1] El-Naggar. The geological concept of mountains in the Qur'an. Lk. 5

[2] Press & Siever. Earth. Lk. 435. Samuti - The geological concept of mountains in the Qur'an. Lk. 5

[3] The geological concept of mountains in the Qur'an. Lk. 44-45

[4] The geological concept of mountains in the Qur'an. Lk. 5

C) Universumi päritolu Koraanis:

Kaasaegsele kosmoloogiale on teada, et oli aeg, mil praegune universum ei olnud muud, kui üks suur suitsupilv (läbipaistmatu suure tihedusega kuum gaasimateeria). [1] See on uudse kosmoloogia üks kaheldamatuid põhimõtteid. Tänapäeval võivad teadlased juba jälgida suitsust tekkivaid uusi tähti (joonised 10 ja 11). Kõik säravad tähed, nagu ka päike, kuu ja muud planeedid, olid kord vaid üks suur suitsumass. Koraan ütleb:

„Siis Ta tõusis üle taeva, kui see oli veel suits ..." (41:11)

Kuna nii maa kui ka taevas (päike, kuu, tähed, planeedid, galaktikad jne.) on loodud sellest samast suitsust, võib järeldada, et maa ja taevas olid üks mass. Seejärel aga eraldusid nad sellest ühtsest suitsust. Jumal on öelnud Koraanis:

„Kas need, kes ei usu, ei tea, et maa ja taevad olid kord ühtne mass ja siis me eraldasime nad? ..." (21:30)

Dr. Alfred Kroner, Saksamaal Mainzis asuva Johannes Gutenbergi Ülikooli Geoteaduste Instituudi geoloogia teaduskonna dekaan, on üks maailma tunnustatumaid geolooge. Ta on öelnud: „Arvestades sellega, kust Muhammed on pärit, on täiesti võimatu, et ta võiks teada universumi päritolu. Teadlased on alles viimaste aastate jooksul väga arenenud tehnika abiga suutnud selle välja uurida. [2]

[1] Weinberg. The first three minutes, a modern view of the origin of the universe. Lk. 94-105

[2] Võetud videokassetilt „This is the truth". Kasseti saamiseks või professor Alfred Kroneri kommentaaride vaatamiseks külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/truth

Joonis 10: Uus täht moodustumas gaasi- ja tolmupilvest (nebulast), mis on algselt universumi loonud „suitsu" jäänuk. (Heather & Henbest. The space atlas. Lk. 50)

Joonis 11: Lagoon nebula on umbes 60. valgusaastase diameetriga gaasi- ja tolmupilv. Seda ergastavad oma ultravioletkiirgusega sellest massist hiljuti tekkinud uued kuumad tähed. (Seeds. Horizons, exploring the universe. Association of Universities for Research in Astronomy, Inc., laam 9.)

Keegi, kes 14 sajandit tagasi ei teadnud midagi tuumafüüsikast, ei oleks kindlasti olnud võimeline ise välja mõtlema näiteks seda, et maal ja taevastel on sama päritolu." [1]

D) Aju Koraanis:

Jumal on öelnud Koraanis ühe kurja uskumatu kohta, kes prohvet Muhammedil Kaabas palvetamise keelas:

„Ei! Kui ta ei lõpeta, siis lööme teda vastu NASIYAt (otsmik, laup), vastu valelikku ja patust NASIYAt!" (96:15-16)

Miks kirjeldab Koraan laupa kui midagi valelikku ja patust? Miks Koraan ei pidanud inimest valelikuks ja patuseks? Milline on seos lauba ning valelikkuse ja patususe vahel?

Kui uurime koljut seestpoolt, siis leiame lauba tagant aju otsmiku piirkonna (joonis 12). Mida võib füsioloogia meile aju selle piirkonna töö kohta öelda? Raamatust nimega „Essentials of anatomy & physiology" võib lugeda järgmist: „Motivatsioon ja mõtete ning liikumise ette planeerimine toimub ajukäärude eesmises osas, otsmiku piirkonnas," [2] ja: „Kuna otsmiku piirkond teostab liikumise juhtimist, arvatakse, et sama piirkond on ka agressiooni keskuseks ..." [3]

Seega on antud aju piirkond vastutav planeerimise, motiveerimise, hea ja halva käitumise algatamise eest ning antud piirkonnas tehakse ka valik selle kohta, kas rääkida tõtt või valetada. Järelikult on igati õige öelda, et otsmik on valelik ja patune, kui keegi valetab või patustab. Nii Koraan ütlebki: „... vastu valelikku ja patust NASIYAt!"

[1] This is the truth (videokassett)

[2] Seeley ja teised. Essentials of anatomy & physiology. Lk. 211. Samuti – Noback ja teised. The human nervous system. Lk. 410-411

[3] Seeley ja teised. Essentials of anatomy & physiology. Lk. 211

Joonis 12: Aju vasaku poole piirkondade funktsioonid. Otsmiku piirkond asub aju eesosas, otse lauba all. (Seeley ja teised. Essentials of anatomy & physiology. Lk. 210)

Teadlased on otsmiku piirkonna vastavad omadused avastanud alles kuuekümne viimase aasta jooksul, nagu on öelnud ka professor Keith L. Moore. [1]

E) Mered ja jõed Koraanis:

Kaasaegne teadus on avastanud, et kohtades, kus kaks merd omavahel kokku saavad, on nende vahel tõke, mis jagab nende veed nii, et kummalegi jääb oma temperatuur, soolasus ja tihedus. [2] Näiteks Vahemere vesi on leige, soolane ja Atlandi ookeaniga võrreldes madalama tihedusastmega. Kui Vahemere vesi Gibraltari väina kaudu Atlandi ookeani suubub, jätkab ta veel sadu kilomeetreid oma teekonda ligi 1000 meetri sügavuses, säilitades seal oma soojuse, soolasuse ja tiheduse [1] (joonis 13).

[1] Moore ja teised. Al-e'jaz al-elmy fi al-naseyah (The scientific miracles in the front of the head). Lk. 41

[2] Davis. Principles of oceanography. Lk. 92-93

Joonis 13: Vahemere vesi kohtub Atlandi ookeani veega, säilitades oma soojuse, soolasuse ja tiheduse, kuna kahe erineva mere vee vahel on tõke. (Kuenen. Marine geology. Lk. 43. Veidi täiustatud)

Kuigi mõlemas veekogus on suured lained, tugevad hoovused, tõusud ja mõõnad, ei segune nende veed ega ületa nendevahelist tõket.

Koraan räägib meile sellest nähtusest järgmist:

„Ta on lasknud vabalt kohtuma kaks merd. Nende vahel on tõke, mida nad kumbki ei ületa." (55:19-20)

Kuid kui Koraan räägib soolase ja mageda vee erinevusest, siis mainib ta, et nende vahel on tõkkega „eraldustsoon":

„Tema see on, kes on lasknud vabaks kahte sorti vee: üks maitsev ja joodav ja teine soolane ning ebameeldiv. Ja Ta on pannud nende vahele tõkke ning eraldava tsooni." (25:53)

[1] Davis. Principles of oceanography. Lk. 93

Kuid miks mainib Koraan magedast ja soolasest veest rääkides eraldustsooni, kuid kahe mere eraldamise puhul seda ei tee?

Kaasaegne teadus on avastanud, et suudmetes, kus mage vesi soolasega kokku puutub, on olukord kahe mere puutekohaga võrreldes erinev. On avastatud, et soolase ja mageda vee kokkupuutekohas asub „järjest väheneva tihedusastmega tsoon" [1]. Selles eraldustsoonis asuva vee soolasusaste on nii mageda vee kui ka merevee omast erinev [2] (joonis 14).

Joonis 14: Mage vesi kohtub jõesuudmes soolasega. Näha on kahe erineva veekogu vaheline eraldustsoon. (Thurman. Introductory oceanography. Lk. 301)

Eraldustsoon avastati alles hiljuti, kuna selleks läks vaja väga täpset ja moodsat tehnikat temperatuuri, soolasuse, tiheduse, hapniku lahustuvuse jms. mõõtmiseks. Inimsilm ei ole mingil juhul võimeline märkama kahe mere veesisalduse erinevusi, nagu ka mere- ja jõevee kohtumisel tekkiva eraldustsooni olemasolu.

[1] Gross. Oceanography. Lk. 242. Samuti – Thurman. Introductory oceanography. Lk. 300-301

[2] Gross. Oceanography. Lk. 244. Samuti – Thurman. Introductory oceanography. Lk. 300-301

F) Sügavad mered ja siselained Koraanis:

Jumal on Koraanis öelnud:

„Kuid (uskmatute seisund) on nagu pimedus laias ja sügavas meres, kaetud lainetega, milledel omakorda lained, millede kohal pilved. Pimedus pimedusel, nii et kui käsi välja sirutada, ei ole võimalik seda näha ..." (24:40)

See värss räägib meile sügaval meres olevast pimedusest, kus inimsilmal ei ole võimalik väljasirutatud kätt näha. Meri muutub pimedaks alates 200 meetrist, kuhu valgust peaaegu enam ei paista (joonis 15). Sügavamal kui 1000 meetrit ei ole enam üldse valgust. [1]

Joonis 15: Merepind peegeldab 3-30 % valgusest. Seejäral neelduvad üksteise järel esimese 200. meetri sügavuses kõik 7 valgusspektrumi värvi, välja arvatud sinine. (Elder & Pernetta. Oceans. Lk. 27)

[1] Elder & Pernetta. Oceans. Lk. 27

Inimene ei suuda ilma vastava varustuse või allveelaevata sukelduda sügavamale kui 40 meetrit. Alates 200 meetri sügavusest ei ole inimene enam võimeline ilma tehnikata ellu jääma.

Teadlased avastasid selle pimeduse alles hiljuti, tänu erivarustusele ning allveelaevadele, mis võimaldasid neil laskuda mere põhjas olevasse pimedasse sügavikku.

Tsiteeritud värsist („... kaetud lainetega, milledel omakorda lained, millede kohal pilved ...") võime järeldada, et merede ja ookeanide sügavad veed on kaetud lainetega, mida katavad omakorda lained. On arusaadav, et teise kihi lainete puhul on tegu kõigile nähtavate pindmiste lainetega, kuna värss märgib, et nende lainete kohal on pilved. Kuid kuidas jääb esimeste lainetega? Teadlased on hiljuti avastanud, et on olemas ka siselained, mis „esinevad erineva tihedusega vete vahel" [1] (joonis 16). Siselained katavad merede ja ookeanide sügavamat vett, kuna sügaval veel on kõrgem tihedusaste kui pinnaveel.

Joonis 16: Siselained kahe erineva tihedusega veekihi vahel. Alumine veekiht on kõrgema tihedusastmega kui ülemine. (Gross. Oceanography. Lk. 204)

[1] Gross. Oceanography. Lk. 205

Siselainetel on samad omadused kui pindmistel lainetel ning ka nemad võivad murduda. Inimsilmaga ei ole võimalik siselaineid näha, kuid nende olemasolu on võimalik kindlaks teha uurides piirkonniti temperatuuri, vee soolasuse astet ning muid muutusi. [1]

G) Pilved Koraanis:

Teadlased on tänaseks erinevaid pilve tüüpe väga põhjalikult uurinud ja jõudnud selgusele, et vihmapilved moodustuvad ning võtavad kuju kindla süsteemi järgi, vastavalt sellele, mis tüüpi pilvega on tegu või mis rolli mängib näiteks tuul.

Üks vihmapilve tüüpidest on konvektsioonipilv (cumulonimbus). Meteoroloogid on väga täpselt uurinud, kuidas sellised pilved tekivad ning kuidas nad toodavad vihma, rahet ja välku.

Nad avastasid, et vihma tootmiseks teevad antud pilved läbi järgmised etapid:

1) Tuuled lükkavad pilvi: Pilved hakkavad moodustuma, kui tuul puhub väikesed rünkpilved piirkonda, kus need pilvekesed võiksid ühte sulanduda (joonised 17 ja 18).

Joonis 17: Pilvede liikumine liitumispiirkondadesse B, C ja D; satelliidifoto. Nooled näitavad tuule suunda. (Anderson. The use of satellite pictures in weather analysis and forecasting. Lk. 188)

[1] Gross. Oceanography. Lk. 205

Joonis 18: Väikesed rünkpilved liikumas liitumispiirkonda horisondil, kus on näha suur pilv. (Ludlam. Clouds and storms. Laam 7.4)

2) Liitumine: Väikesed pilved koonduvad kokku ning moodustavad ühe suure pilve [1] (joonised 18 ja 19).

Joonis 19: (A) Üksikud väikesed rünkpilved. (B) Kui väikesed pilved on kokku koondunud, moodustab tekkiv ülestõmbejõud vertikaalselt kasvava pilve. (Anthes. The atmosphere. Lk. 269)

[1] Vaata – Anthes ja teised. The atmosphere. Lk. 268-269 ja Miller & Thompson. Elements of meteorology. Lk. 141

3) Kuhjumine: Väikeste pilvede kuhjumisel ülestõmbejõud moodustuvas suures pilves tugevnevad. Ülestõmbejõud pilve keskel on tugevamad kui pilve äärtes. [1] Nende mõjul kasvab pilv vertikaalses suunas, seega kuhjuvad pilvekesed üksteise otsa (joonised 19 (B), 20 ja 21). Vertikaalse kuhjumise mõjul jõuab pilv atmosfääri külmematesse osadesse, kus hakkavad moodustuma ning järjest kasvama vihmapiisad ja raheterad. Kui vihmapiisad ja raheterad on juba nii suureks muutunud, et ülestõmbejõud neid enam ülal hoida ei jõua, kukuvad nad vihma ja rahena maale. [2]

Joonis 20: Konvektsioonipilv. Kui pilv on piisavalt kuhjunud, hakkab vihma sadama. (Bodin. Weather and climate. Lk. 123)

„Kas sa ei näe, kuidas Jumal liigutab õrnalt pilvi, siis ühendab nad, siis teeb nendest kuhja ja seejärel näed sellest vihma tulevat ..." (24:43)

Meteoroloogid on alles hiljuti teada saanud kõik need pilve moodustumise, struktuuri ja funktsiooni kohta käivad pisiasjad ja seda vaid tänu kaasaegsele tehnikale nagu lennukid,

[1] Ülestõmbejõud pilve keskel on tugevamad kui pilve äärtes [1], kuna pilve ääred kaitsevad tuuma jahtumise eest.

[2] Vaata – Anthes ja teised. The atmosphere. Lk. 269 ja Miller & Thompson. Elements of meteorology. Lk. 141-142

___________________________________________________________________________

Joonis 21: Konvektsioonipilv. (Scorer & Wexler. A colour guide to clouds. Lk. 23)

satelliidid, arvutid, õhupallid ja muu, mille abil on võimalik jälgida tuult ning selle suunda, mõõta niiskustaset selle erinevates variatsioonides ning kindlaks määrata õhurõhku. [1]

Eelnevalt tsiteeritud värss räägib peale pilvede ja vihma ka rahest ja välgust:

„... Ja Ta saadab taevas olevatest mägedest (pilvedest) alla rahet ning tabab sellega seda, keda soovib, ning jätab puutumata selle, kelle soovib; selle (rahe) ere välk peaaegu pimestab silmi." (24:43)

Meteoroloogid teavad, et rahet valavate konvektsioonipilvede tipud võivad jõuda 7500-9000 meetri (7,5-9 km) [2] kõrgusele, nagu mäetipud, just nagu Koraan ütleb: „ ... Ja Ta saadab taevas olevatest mägedest (pilvedest) alla rahet ...". (joonis 21)

[1] Vaata – Makky ja teised. E'jaz al-Qur'an al-karim fi wasf anwa' al-riyah, al-sohob, al-matar. Lk. 55

[2] Miller & Thompson. Elements of meteorology. Lk. 141

Võib tekkida küsimus – miks räägib värss rahe välgust? Kas võib see tähendada, et rahe on välgu tekkimisel üks peamiseid faktoreid? Tänapäeva meteoroloogia on võimeline meile seletama, et kui rahe kukub läbi pilve osa, kus on ülijahutatud veepiisku ning jääkristalle, omandab pilv elektrilaengu. Raheteradega kokkupuutuvad vedelad veepiisad jäätuvad ning vabastavad seega varjatud soojuse. See hoiab rahetera pealispinna temperatuuri kõrgema kui ümbritsevatel jääkristallidel. Raheterade kokkupuutel jääkristallidega ilmneb oluline fenomen: elektronid liiguvad külmemalt elemendilt soojemale. Seega saab rahetera negatiivse laengu. Sama juhtub ka siis, kui ülijahutatud veepiisad puutuvad kokku raheteradega ja tillukesed killud positiivse laenguga jääd küljest murduvad. Kergemad, positiivse laenguga osakesed tõusevad ülestõmbejõudude mõjul pilve ülemisse ossa, negatiivse laenguga rahe aga langeb pilve alaossa; seega muutub pilve alaosa negatiivselt laetuks. Negatiivne laeng vabastatakse välgu näol. [1] Sellest võib järeldada, et rahe on välgu tekkimisel üks olulisemaid faktoreid.

Need teadmised välgu kohta on alles hiljuti avastatud. Kuni 17. sajandini olid meteoroloogias domineerivad Aristotelese ideed. Näiteks väitis ta, et atmosfäär sisaldab kahte sorti õhku, niisket ja kuiva. Samuti väitis ta, et kõue kõmin tekib kuiva õhu ja teda ümbritsevate pilvede

[1] Ahrens. Meteorology today. Lk. 437

kokkupõrkest, välk olevat aga kuiva õhu põlemine peenikese ning nõrga leegiga. [1] Sellised ideed domineerisid ka teadlaste seas sel ajal, mil Koraan 14 sajandit tagasi ilmutati.

H) Teadlaste kommentaarid Koraani imede kohta:

Järgnevalt mõnede teadlaste kommentaarid Koraanis esinevate teaduslike imede kohta. Kõik antud kommentaarid on võetud videolindilt pealkirjaga „This is the truth" („See on tõde"). Sellel videolindil näete neid samu teadlasi oma arvamust avaldamas. (Kui soovite endale seda videokassetti või siis lihtsalt tervet lindistust või selle osasid on-line vaadata, külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/truth)

1) Dr. T.V.N. Persaud on anatoomia, pediaatria ja laste tervishoiu, sünnitusabi, günekoloogia ja reproduktsiooni teaduste professor Kanadas asuvas Manitoba Ülikoolis, kus ta töötas 16 aastat ka anatoomia osakonna juhatajana. Ta on omal alal väga tuntud teadlane, kelle sulest on ilmunud 22 õpikut ning 181 teadustööd. 1991. aastal sai ta Kanada Anatoomide Seltsilt Kanada anatoomia ala kõige olulisema auhinna (J.C.B. Grant Award). Kui temalt küsiti Koraanis avaldatud teaduslike imede kohta, mida ta oli ka uurinud, vastas ta järgmist:

„Nagu ma aru saan oli Muhammed täiesti tavaline mees, kes ei osanud ei lugeda ega kirjutada ning kes elas 14 sajandit tagasi. Seega on tema puhul tegemist inimesega, kes on välja öelnud väga tähendusrikkaid mõtteavaldusi ja fakte, mis on teaduse seisukohast imepäraselt täpsed. Selles on liialt palju tõde, et seda eirata ning seega olen Dr. Moore'iga ühel nõul, et tegemist saab olla vaid jumaliku ilmutusega."

[1] Ross ja teised. The works of aristotle translated into english. Meteorologica, köide 3, lk. 369a-369b

Professor Persaud on kasutanud Koraani värsse ja Muhammedi ütlemisi ka mõnedes oma raamatutes ning mitmetel konverentsidel.

2) Dr. Joe Leigh Simpson on USAs Texases asuva Baylori Meditsiinikolledži sünnitusabi ja günekoloogia osakonna juhataja ja professor ning ka molekulaar- ja inimgeneetika professor. Varem oli ta Tennessee Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia osakonna juhataja ja professor. Samuti on ta olnud Ameerika Viljakusseltsi president. Ta on oma töö eest saanud palju märkimisväärseid preemiaid, näiteks Sünnitusabi ja Günekoloogia Professorite Seltsi avaliku tunnustuse preemia 1992. aastal. Professor Simpson uuris täpselt kahte järgmist Muhammedi ütlust (ehk hadithi):

{Igaühes teist, kõik teie loodud komponendid kogutakse kokku teie ema üsas neljakümnendaks päevaks ...} [1]

{Kui loote üle on möödunud 42 päeva, saadab Jumal tema juurde ingli, kes ta vormib ja annab talle kuulmise, nägemise, naha, liha ja luud ...} [2]

Professor Simpson uuris väga täpselt kahte eelnevat prohvet Muhammedi väidet, eriti selles osas, et esimesed 40 päeva moodustavad embrüo arengus erilise ajajärgu. Ta oli väga üllatunud antud ütluste täpsusest. Ta ütles ühe oma konverentsi käigus:

„Niisiis, eelpool mainitud kaks hadithi (prohveti ütlust) annavad meile väga täpse ülevaate inimloote arengust 40. esimese päeva jooksul. Ja taas ei saa mainimata jätta, nagu juba ennem mitemete teiste tänaste sõnavõtjate poolt märgitud sai, et need hadithid ei ole mingil juhul selleaegsete teaduslike avastuste kajastus, mil nad kirja pandud said.

[1] Edastatud kogumikus „Sahih Muslim", hadith nr. 2643 ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3208. Märkus: Kõik, mis on antud raamatus märkide {...} vahel on tõlge prohvet Muhammedi ütlustest. Hadith on seega kindla tausta ning usaldusväärsete prohveti kaaslaste poolt edasi antud ütlus prohvetilt endalt.

[2] Edastatud kogumikus „Sahih Muslim", hadith nr. 2645

... Seega peab nentima, et geneetika ja religiooni vahel vastuolu puudub. Tegelikult võib religioon geneetika edasisele arengule kaasa aidata, kui liita religiooni sellealased teadmised ning traditsionaalne teaduslik lähenemine. Koraanis on väiteid, mis on saanud oma tõestuse palju sajandeid hiljem. See toetab väidet, et Koraan saab olla vaid Loojalt endalt."

3) Dr. E. Marshall Johnson on USAs Pennsylvanias asuva Thomas Jeffersoni Ülikooli anatoomia ja arengubioloogia emeriitprofessor ning 22 aastat oli ta seal ka anatoomia osakonna juhataja ja Daniel Baugh' Instituudi direktor. Ta on samuti olnud Teratoloogia Seltsi president. Tema sulest on ilmunud üle 200. trükise. Ühel konverentsil ütles professor Johnson oma uurimuse tutvustamisel järgmist:

„Kokkuvõtteks: Koraan ei kirjelda mitte ainult loote välist arengut vaid ka selle sisemise arengu erinevaid etappe, mis annavad meile täpset informatsiooni loote tekke ning arengu kohta, käsitledes peamisi tänapäeval teadusele teada olevaid etappe loote arengus."

Veel ütles ta: „Teadlasena saan ma käsitleda vaid asju, mida oma silmaga näen. Minu teadmised embrüoloogiast ja loote arengust on bioloogilised. Ma saan väga hästi aru igast sõnast, mis mulle Koraanist antud teemaga seoses tõlgitud on, kõik on omal kohal ja täpne. Nagu ma juba mainisin, kui mind viidaks kogu minu tänase teadmistepagasiga sellesse aega, ei oleks ma suuteline asju nii lihtsalt ja loogiliselt lahti seletama, nagu teeb seda Koraan. Minu meelest ei suuda keegi ümber lükata fakti, et Muhammed pidi sellealase informatsiooni väga teadliku indiviidi käest saama. Seega on minu arvates igati selge, et ta võis nii täpseid asju tol ajal teada saada vaid ilmutuse teel." [1]

4) Dr. William W. Hay on väga tuntud mereteadlane. Ta on USAs asuva Colorado Ülikooli geoloogiateaduste professor ja on olnud Miami Ülikooli Rosenstieli Mere- ja Atmosfääriteaduste Kooli dekaan.

[1] Prohvet Muhammed oli kirjaoskamatu. Ta ei osanud ei lugeda ega kirjutada. Ta luges oma kaaslastele peast Koraani ette ning lasi osadel neist Koraani ka üles kirjutada.

Peale arutelu Koraanis mainitud ja teaduse poolt alles hiljuti avastatud faktide üle mere valdkonnas, ütles professor Hay:

„Minu meelest on äärmiselt huvitav, et selline informatsioon on kirjas juba nii vanas raamatus nagu Koraan ja ma ei suuda kuidagi ära mõistatada, kust sellised teadmised tol ajal saadi. Kuid on tõesti huvitav, et need seal on ja et mõnede asjade avastamiseks, millest Koraanis juttu, peame veel tööd tegema."

Ja kui talt küsiti, mis ta Koraani päritolu kohta arvab, vastas ta:

„Arvan, et see peab tulema otse jumalikult olendilt."

5) Dr. Gerald C. Goeringer on USAs Washingtonis asuva Georgetowni Ülikooli Meditsiinikooli rakubioloogia osakonna meditsiinilise embrüoloogia professor. Professor Goeringer ütles Kaheksandal Saudi Meditsiinikonverentsil Riyadis Saudi Araabias oma uurimuse tutvustuses järmist:

„Suhteliselt väheste värssidega on meieni toodud arusaadav inimloote arengu kirjeldus, alates mees- ja naissugurakkude ühinemisest. Kunagi varem ei ole koostatud nii täpset ja täiusliku klassifikatsiooni, terminoloogia ja kirjeldusega ülevaadet inimloote arengu kohta. Antud kirjeldus on paljudes, et mitte öelda kõigis aspektides oma ajast ning sellealasest teaduslikust kirjandusest sajandeid ees."

6) Dr. Yoshihide Kokzai on Tokyo Ülikooli emeriitprofessor ja on olnud ka Tokyos asuva Rahvusliku Astronoomia Observatooriumi direktor. Ta on öelnud:

„Koraanis kirjas olevad astronoomilised faktid on mulle sügava mulje jätnud. Isegi meie, tänapäeva astronoomid, oleme suutnud uurida vaid väga väikest osa universumist, kuna teleskoopide abil on näha vaid murdosa kõigest sellest, mis meid ümbritseb. Nii et ma arvan, et Koraani lugemine aitaks mind paljuski minu uutes universumiuuringutes."

7) Professor Tejatat Tejasen on Tais asuva Chiang Mai Ülikooli anatoomia osakonna juhataja ning oli varem samas ülikoolis meditsiiniteaduskonna dekaan. Kaheksanda Saudi Meditsiinikonverentsi ajal Riyadis Saudi Araabias ütles professor Tejasen järgmist:

„Viimase kolme aasta jooksul olen hakanud Koraani vastu väga suurt huvi tundma. Oma uurimustest ning sellest lähtuvalt, mida olen siin konverentsil õppinud, usun, et kõik, mis on Koraanis 14 sajandit tagasi kirja pandud, on tõde, mida on võimalik teaduslikel alustel tõestada. Kuna prohvet Muhammed ei osanud ei lugeda ega kirjutada, ei ole muud võimalust, kui et ta rääkis tõtt väites, et on meie maailma Looja sõnumitooja ja edastab vaid valgustust sellelt, kes on kõik loonud. See Looja ei ole keegi muu kui Jumal. Seega arvan ma, et on aeg öelda Lää iläähä illa Allah, ei ole teist jumalust peale Jumala, Muhammadar rasulullah, Muhammed on Jumala sõnumitooja. Ja viimaks sooviksin õnnitleda kõiki, kes olid tegevad selle äärmiselt eduka konverentsi organiseerimisel ... Ma ei ole mitte ainult võitnud nii teaduslikust kui ka religioossest aspektist lähtudes, vaid olen saanud tuttavaks paljude tuntud teadlastega ning sõbraks paljude osalejatega. Kuid kõige väärtuslikum, mille olen siit saanud, on Lää iläähä illa Allah, Muhammadar rasulullah, ja minust on saanud moslem."

Peale kõiki neid imesid, mis Koraanis kirjas ning kommentaare, mis teadlased nende kohta andnud on, peaksime endile esitama järgmised küsimused:

■ Kas võib olla pelgalt juhus, et kõik need erinevate teadusalade avastused, mis on päevavalgust näinud alles hiljuti, olid Koraanis kirjas juba 14 sajandit tagasi?

■ Kas Koraani autoriks võis olla Muhammed või ükskõik kes teine inimolend?

Ainus võimalik vastus nendele küsimustele oleks, et Koraan on Jumala sõna.

(Kui soovite rohkem informatsiooni, on-line artikleid, raamatuid, videokassette Koraani teadusliku ime kohta, külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/science või võtke ühendust raamatu lõpus ära toodud organisatsioonidega.)

(2) Ületamatu väljakutse teha järgi

kasvõi üks Koraani peatükk

Jumal on Koraanis öelnud:

„Ja kui te kahtlete selles, mis Me oleme saatnud oma kummardajale (Muhammedile ), siis tehke peatükk, mis oleks sellele sarnane, ja kutsuge appi oma tunnistajad (abilised) peale Jumala, kui olete õiglased. Ja kui te seda ei tee - ning te ei suuda seda iial teha - siis kartke tuld (põrgut), mille kütteks on inimesed ja kivid ja mis on uskumatute jaoks valmis pandud. (O Muhammed ) anna head uudised edasi neile, kes usuvad ning teevad häid tegusid, nende jaoks on aiad (paradiis), milles voolavad jõed ..." (2:23-25)

Sellest ajast, kui 14 sajandit tagasi Koraan ilmutati, ei ole keegi veel suutnud kirjutada ühtki peatükki, mis kaugeltki sarnaneks Koraanile, kuna Koraanis on koos ilu, eriline stiil, riimiosavus, suursugusus, õiglane seadusandlus, tänapäeval adekvaatseks tunnistatud teaduslik informatsioon, tõeks saanud ettekuulutused ja palju muudki, nagu alles hiljuti avastatud matemaatiline kood, mille kohaselt iga sõna on Koraanis loetud (näiteks sõna päev 365 korda, sõna kuu 12 korda ja mees ning naine mõlemad võrdselt 24 korda) ja omal kohal. Koraani lühim peatükk sisaldab vaid kümme sõna, kuid sellegipoolest ei ole keegi suutnud vastata väljakutsele seda jäljendada.

Koraani kõige lühem peatükk (nr. 108) koosneb kümnest sõnas. Sellegipoolest ei ole keegi siiani suutnud vastata väljakutsele ja kirjutada peatükk, mis sarnaneks Koraani peatükkidele.

Muhammedil oli uskumatute araablaste seas vaenlasi, kes üritasid sellele väljakutsele vastata [1] tõestamaks, et Muhammed ei ole Jumala saadik. Kuid kuigi Koraan oli ilmutatud nende oma keeles ja dialektis ning tolle aja araablased olid väga tuntud oma hämmastava, siiani loetava ja imetletava luulekunsti poolest, pidid nad kõik leppima nurjumisega [2].

(3) Piibli ennustus islami prohveti Muhammedi tulekust

Piibli ettekuulutused prohvet Muhammedi tulekust on tõendiks islami õigsusest nendele, kes usuvad Piiblisse.

5 Moosese raamatus räägib Mooses sellest, mida Jumal talle on öelnud, järgnevalt: „Ma äratan neile ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse nagu sina, ja ma panen oma sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin! Ja kes ei kuula mu sõnu, mis ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru!" (5 Mo. 18:18-19) [3]

Nendest värssidest võime järeldada, et antud ettekuulutuses mainitud prohvetil peavad olema järgmised tunnused:

1) Ta on nagu Mooses.

2) Ta tuleb iisraellaste vendade, seega ismaeliitide seast.

3) Jumal paneb Oma sõnad selle prohveti suhu ning ta ütleb, mida Jumal teda käsib.

Uurigem neid tunnuseid lähemalt.

[1] Vaata – Al-Zarkashy. Al-borhan fi uluum al-Qur'an, Köide 2, lk. 224

[2] Vaata – Al-Zarkashy. Al-borhan fi uluum al-Qur'an. Köide 2, lk. 226

[3] Vaata – Piibel, Vana ja Uus Testament. Finnish Bible Society, 1991, lk. 192

1) Prohvet nagu Mooses:

Ei ole olnud kahte prohvetit, kes oleksid olnud sarnasemad kui Mooses ja Muhammed : mõlemale anti kõikehõlmav seadus ja õpetus paremaks eluks, mõlemad olid sunnitud oma vaenlase vastu astuma ning võitsid alati imelisel moel, mõlemad said nii prohveti kui ka rahva juhi staatuse, mõlemad juhtisid oma rahva vaenulikust keskkonnast välja. Mooses ja Jeesus erinevad mitte ainult eelmainitu põhjal vaid ka muudel olulistel põhjustel, nagu loomulik sünd, perekonnaelu jne. Mooses ja Muhammed surid, kuid Jeesus mitte. Veelgi enam, Jeesuse järgijad on pidanud teda Jumala pojaks ja mitte üksnes prohvetiks, nagu seda olid Mooses ja Muhammed ja nagu moslemid usuvad, et seda oli ka Jeesus. Seega käib antud ennustus Muhammedi ja mitte Jeesuse kohta, kuna Muhammedil on palju rohkem sarnasusi Moosesega, kui seda on Jeesusel.

Uues Testamendis (Johannese evangeeliumis) näeme, et juudid ootasid kolme erineva ennustuse täitumist: 1) Kristuse tulekut, 2) Eelija tulekut, 3) prohveti tulekut. See on selgesti näha kolmest küsimusest, mis esitati Ristija Johannesele: „Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?" Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid ütles: „Mina ei ole Kristus!" Ja nad küsisid temalt: „Kes siis? Oled sa Eelija?" Tema vastas: „Ei ole!" – „Oled sina see prohvet?" Tema vastas: „Ei!"" (Jh. 1:19-21) Kui vaadata Piibli märkmetesse, siis on seal kirjas, et Jh. 1:21 räägitavast prohvetist on juttu ka 5 Mo. 18:15 ja 18:18. [1] Sellest võib järeldada, et Jeesus Kristus ei ole see prohvet, kellest on juttu 5 Mo. 18:18.

2) Israellaste vendade seast:

Aabrahamil oli kaks poega – Ismael ja Iisak (1 Mo. 21). Ismaelist sai araablaste esiisa ja Iisakust juutide esiisa. Prohvet, kellest juttu oli, ei pidanud tulema juutide endi, vaid nende vendade, seega ismaeliitide seast. Seega sobib Muhammed Ismaeli järeltulijana ettekuulutuses mainitud prohvetiks.

[1] Vaata märkmeid Jh.1:21 kohta - Piibel, Vana ja Uus Testament. Finnish Bible Society, 1991, lk. 1029

Ka Jesaja 42:1-13 räägib Jumala „sulasest", tema „väljavalitust" ja sõnumitoojast, kes kehtestab õiguse seaduse. „Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa peal on rajanud õiguse ja saared ootavad tema õpetust!" (Js. 42:4) Värss 11 seostab selle oodatud sõnumitooja Keedari järeltulijatega („Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad kus Keedar elab!"). Kes oli Keedar? 1 Mo. 25:13 kohaselt oli Keedar Ismaeli teine poeg, prohvet Muhammedi otsene esiisa.

3) Jumal paneb Oma sõnad selle prohveti suhu:

Jumala sõnad (Koraan) pandi tõesti Muhammedile suhu. Jumal saatis ingel Gaabrieli Muhammedile Koraani täpseid sõnu õpetama ning ette lugema. Seega ei ole Koraani sõnad Muhammedi enda omad. Need ei tulnud tema oma mõtetest, vaid pandi talle suhu ingel Gaabrieli poolt. Muhammedi eluajal ning tema järelvalve all õppisid ta kaaslased samuti Koraani pähe ning kirjutasid selle ka kõiksugustele tol ajal saada olevatele materjalidele üles.

Pange tähele, et Jumal on Piibli ettekuulutuses öelnud: „Ja kes ei kuula mu sõnu, mis ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru!" (5 Mo. 18:19) See tähendab, et igaüks, kes usub Piiblisse, peab uskuma ka sellesse, mida on öelnud prohvet Muhammed .

(Rohkema teabe saamiseks Muhammedi kohta Piiblis, külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/mib)

(4) Koraani värsid, milles on juttu nüüdseks teoks saanud tulevikusündmustest

Üks näide Koraani poolt ette ennustatud tulevikusündmuste kohta, mis ka teoks said, on roomlaste võit pärslaste üle kolme kuni üheksa aasta jooksul peale seda, kui roomlased olid pärslaste käest lüüa saanud. Jumal on Koraanis öelnud:

„Roomlased on (Araabia poolsaarele) lähimal maal lüüa saanud ja nad saavad BIDD'i (kolme kuni üheksa aasta) jooksul võidukad olema …" (30:2-4)

Mida ütleb ajalugu meile nende sõdade kohta? Raamat nimega „History of the Byzantine state" räägib sellest, et roomlaste armee sai Antiochi all 613. aastal kõvasti lüüa ja sellest tulenevalt marssisid pärslased igal rindel kiirelt edasi. [1] Sel ajal oli raske ette kujutada, et roomlased võiksid veel pärslasi lüüa, kuid Koraan ennustas ette, et kolme kuni üheksa aasta jooksul saavad roomlased võidukad olema. Aastal 622, üheksa aastat peale roomlaste suurt kaotust, kohtusid roomlased ja pärslased Armeenia territooriumil. Võitluse tulemuseks oli roomlaste otsustav võit pärslaste üle ja seda esmakordselt peale 613. aasta lüüasaamist. [2] Ennustus läks täide, nagu Jumal oli seda Koraanis lubanud.

Koraanis ja kokku kogutud Muhammedi õpetustes on veel palju ettekuulutusi, mis on hiljem täide läinud.

(5) Prohvet Muhammedi poolt toime pandud imed

Jumala loal on prohvet Muhammed korda saatnud palju imesid, milledel oli alati palju tunnistajaid. Näiteks:

· Kui Meka uskumatud nõudsid prohvet Muhammedilt imet, näitas ta neile kuu lõhenemist. [3]

· Veel üks paljude imede seast oli vee voolamine prohvet Muhammedi sõrmede vahelt, kui ta kaaslased januseks muutusid ja neil oli anumas vaid tilgake vett. Nad tulid prohveti juurde ning ütlesid, et neil ei ole joomiseks ega rituaalseks pesemiseks vett, välja arvatud tilgake anumas. Muhammed pani oma käe anumasse ning vesi hakkas ta sõrmede vahelt purskama. Nad jõid ning teostasid oma rituaalse pesemise. Neid oli kokku tuhat viissada inimest. [4]

Sarnaseid näited on veel palju.

[1] Ostrogorsky. History of the Byzantine state. Lk 95

[2] Ostrogorsky. History of the Byzantine state. Lk. 100-101 ja Sykes. History of Persia. Köide 1, lk. 483- 484. Samuti – The new Encyclopaedia Britannica. Micropaedia, köide 4, lk. 1036

[3] Edastatud kogumikes – „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3637, ja „Sahih Muslim", hadith nr. 2802

[4] Edastatud kogumikes – „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3576, ja „Sahih Muslim", hadith nr. 1856

(6) Muhammedi lihtne elu

Kui võrrelda Muhammedi elu enne ja pärast tema prohvetliku misjoni algust, võib järeldada, et on mõistusevastane pidada Muhammedi valeprohvetiks, kes väitis end olevat prohveti vaid materjaalsete hüvede, tähtsuse, hiilguse või võimu saavutamiseks.

Enne prohvetimisjonit ei olnud Muhammedil mingeid majanduslikke probleeme. Eduka ja maineka kaupmehena oli tal piisavalt hea sissetulek. Pärast misjoni alustamist tema materiaalne olukord halvenes oluliselt. Et seda paremini mõista, uurigem põgusalt järgmisi ütluseid tema elu kohta:

■ Aisha, Muhammedi naine, ütles oma vennapojale: „Me võisime näha kolme noorkuud kahe kalendrikuu jooksul ilma, et oleksime prohveti majades (toidu valmistamiseks) tule süüdanud." Vennapoeg küsis: „Tädi, mis teil elu sees hoidis?" Ta vastas: „Need kaks musta asja: datlid ja vesi, kuid prohvetil olid mõned naabrid Ansar'i hõimust, kel olid piimakaamlid ja nad tavatsesid prohvetile veidi nende piima saata."[1]

■ Sahl Ibn Saad, üks Muhammedi kaaslastest, ütles: „Jumala prohvet ei näinud peenest jahust valmistatud leiba ajast, mil Jumal ta (prohvetina) saatis kuni tema surmani." [2]

■ Aisha, Muhammedi naine, ütles: „Prohveti madrats, millel ta magas, oli valmistatud nahast ja täidetud datlipalmi kiududega." [3]

■ Amr Ibn Al-Hareth, üks Muhammedi kaaslastest, ütles, et kui prohvet suri, ei jätnud ta ei raha ega midagi muud peale oma valge ratsamuula, oma relvade ja tüki maad, mille ta andis heategevuseks. [4]

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2972, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2567.

[2] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 5413, ja „At-Tirmizi", hadith nr. 2364.

[3] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2082, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6456.

[4] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2739, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 17990.

Muhammed elas sellist rasket elu kuni surmani, kuigi moslemite riigikassa oli tema käsutuses, suurem osa Araabia poolsaarest oli enne tema surma moslemite käes ja pärast kaheksateist aastat kestnud missiooni olid moslemid viimaks võidukad.

Kas oleks sellises olukorras võimalik, et Muhammed väitis end olevat prohveti vaid staatuse, tähtsuse ja võimu saavutamiseks? Iha staatuse ja võimu nautimise järele seostub tavaliselt hea toidu, peene riietuse, suurejooneliste paleede, paljude valvurite ja vaieldamatu autoritaarsusega. Kas ükski neist näitajatest iseloomustab Muhammedi elu? Järgnevalt heidaksime pilgu tema elule, et aidata sellele küsimusele vastust leida.

Vaatamata oma kohustustele prohveti, õpetaja, riigimehe ja kohtunikuna tavatses Muhammed oma kitse lüpsta [1], oma riideid paigata, oma jalanõusid parandada [2], kodutöödes aidata [3] ja vaeseid külastada, kui need haigestusid [4]. Ka aitas ta oma kaaslasi kraavi kaevamisel, eemaldades koos nendega liiva [5]. Tema elu oli imestusväärne näide lihtsusest ja alandlikkusest.

Muhammedi järgijad armastasid, austasid ja usaldasid teda hämmastamapaneval määral. Siiski rõhutas ta alati, et jumaldada tohib vaid Jumalat ja mitte teda isiklikut. Anas, üks Muhammedi kaaslastest, ütles, et ei olnud ühtki inimest, keda nad oleksid armastanud rohkem kui Muhammedi . Siiski, kui ta nende juurde tuli, ei tõusnud nad tema auks püsti, kuna ta ei sallinud, et tema auks püsti tõustaks [6], nagu inimesed tavaliselt tähtsate isikute saabumisel teevad.

Kaua enne seda, kui islamil oli üldse mingi väljavaade edule, alles Muhammedi ning tema kaaslaste piinamise, kannatuste ja tagakiusamise pika ning piinarikka ajastu alguses, sai ta huvitava pakkumise. Meka paganlike valitsejate saadik Otba tuli tema juurde ja ütles: „... Kui sa soovid raha, kogume sulle piisavalt raha, nii et sinust saaks rikkaim meie seast. Kui sa soovid võimu, võtame sind oma juhiks ega otsusta midagi sinu heakskiiduta. Kui sa soovid kuningriiki, kroonime sind oma kuningaks ..."

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikus „Musnad Ahmad", hadith nr. 25662.

[2] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 676, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 25517.

[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 676, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 23706.

[4] Edastatud kogumikus „Muwatta Malik", hadith nr. 531.

[5] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3034, „Sahih Muslim", hadith nr. 1803,

ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 18017.

[6] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 12117, ja „At-Tirmizi", hadith nr. 2754.

Vastutasuks selle eest nõuti Muhammedilt vaid üht – loobuda inimeste kutsumisest islamisse ja Jumala partneriteta kummardamisse. Kas poleks selline pakkumine sellele ahvatlev, kes püüdleb maise hüve poole? Kas Muhammed kahtles, kui see pakkumine talle tehti? Kas ta lükkas selle tagasi tingivat strateegiat kasutades, jättes ukse avatuks parematele pakkumistele? Tema vastus oli järgnev: {Armulise, Halastaja Jumala nimel.} Ja ta deklameeris Otba'le Koraani värsid 41:1-38 [1]. Järgnev on osa neist värssidest:

„Ilmutus Armuliselt Halastajalt (Jumalalt). Raamat, mille värsid on üksikasjalikult lahti seletatud. Araabiakeelne Koraan (retsitatsioon, õpetus) inimestele, kes mõistavad, mis teavitab headest uudistest ja hoiatab. Siiski, enamus neist pöörduvad sellest ära - nad ei kuule." (41:2-4)

Teisel korral, vastuseks oma onu palvele lõpetada inimeste islamisse kutsumine, oli Muhammedi vastus sama otsusekindel ja siiras: {Onu, ma vannun Jumala nimel, et kui nad vastutasuks sellest (inimeste kutsumisest islamisse) loobumise eest asetaksid mu paremasse kätte päikese ja mu vasakusse kätte kuu, ei jätaks ma seda (islamit), kuni Jumal paneb selle võidutsema või mina hukkun seda kaitstes.} [2]

Muhammed ja tema vähesed järgijad ei kannatanud kolmteist aastat üksnes tagakiusamise all, vaid uskmatud üritasid Muhammedi isegi mitmel korral tappa. Kord üritasid nad teda tappa kukutades talle pähe kivirahnu, mis oli nii suur, et seda jaksas vaevalt üles tõsta [3]. Teisel korral üritasid nad teda tappa, mürgitades tema toidu [4]. Mis võiks õigustada sellist kannatuste- ja ohverdusterikast elu, ka siis, kui ta oma vastaste üle võidutses? Mis võiks seletada alandlikkust ja suuremeelsust, mida ta näitas üles oma hiilgavatel hetkedel, kui ta rõhutas, et edu on saavutatud vaid Jumala abiga, mitte tema enda geniaalsuse tõttu? Kas need on võimuahne või enesekeskse inimese omadused?

_____________________________________________________________

[1] Ibn Hesham. Al-serah al-nabaweyyah. Köide 1, lk. 293-294

[2] Ibn Hesham. Al-serah al-nabaweyyah. Köide 1, lk. 265-266

[3] Ibn Hesham. Al-serah al-nabaweyyah. Köide 1, lk. 298-299

[4] Edastatud kogumikes „Al-Daremey", hadith nr. 68, ja „Abu-Dawud", hadith nr. 4510

(7) Islami fenomenaalne kasv

Käesoleva peatüki lõpus oleks ehk sobilik välja tuua üks oluline märk islami tõe kohta. On teada-tuntud fakt, et islam on maailmas kõige kiiremini kasvav religioon. Järgnevalt on välja toodud mõned tähelepanekud selle nähtuse kohta, USA näitel:

■ „Islam on kõige kiiremini kasvav religioon Ameerikas, teejuht ja stabiilsuse tugisammas paljudele meie inimestele..." (Hillary Rodham Clinton. Los Angeles Times) [1].

■ „Moslemid on maailma kõige kiiremini kasvav kogukond..." (The Population Reference Bureau. USA Today) [2].

■ „Islam on riigi kõige kiiremini kasvav religioon." (Geraldine Baum, Newsday religioonikirjanik. Newsday) [3].

■ „Islam, Ameerika Ühendriikides kõige kiiremini kasvav religioon ..." (Ari L. Goldman. New York Times) [4].

Antud nähtus viitab sellele, et islam on tõepoolest religioon Jumalalt. On põhjendamatu mõelda, et nii paljud inimesed erinevatest maadest ja kultuuridest on islamisse pöördunud ilma hoolika kaalutlemise ja sügava mõtiskluseta enne järeldusele jõudmist, et islam on tõde. Need usku pöördujad on pärit erinevatest maadest, ühiskonnaklassidest, rassidest ja eludest. Nende hulgas on teadlasi, professoreid, filosoofe, ajakirjanikke, poliitikuid, näitlejaid sportlasi jne.

Käesolevas peatükis toodud punktid moodustavad vaid osa tõendusmaterjalist, mis toetab seda, et Koraan on Jumala sõna, et Muhammed on tõepoolest Jumala poolt saadetud prohvet ja islam on tõesti religioon Jumalalt.

_____________________________________________________________

[1] Stammer, Larry B., ajalehe Times religioonikirjanik. First lady breaks ground with moslems. Los Angeles Times, Home Edition, Metro Section, Part B, 31. mai, 1996, lk. 3.

[2] Kenny, Timothy. Elsewhere in the world. USA Today, Final Edition, News Section, 17. veebruar, 1989, lk. 4A.

[3] Baum, Geraldine. For love of Allah. Newsday, Nassau and Suffolk Edition, Part II, 7. märts, 1989, lk. 4.

[4] Goldman, Ari L. Mainstream islam rapidly embraced by black Americans. New York Times, Late City Final Edition, 21. veebruar, 1989, lk.

Teine peatükk

MÕNED ISLAMI HÜVED

Islam annab nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale mitmed hüved. Käesolevas peatükis on juttu mõnedest hüvedest, mida ükikisik läbi islami võib saada.

(1) Uks igavesse Paradiisi

Jumal on Koraanis öelnud:

„Ja anna (Muhammed ) head uudiseid edasi neile, kes usuvad ja teevad häid tegusid. Nende jaoks on aiad (Paradiis), milles voolavad jõed ..."(2:25)

Jumal on ka öelnud:

„Jookske üksteise võidu Issanda andestuse ja paradiisi nimel, mille laius on nagu taeva ja maa laius, loodud nende jaoks, kes usuvad Jumalasse ja Tema sõnumitoojatesse …" (57:21)

Prohvet Muhammed on öelnud, et madalaimal auastmel oleval paradiisielanikul saab olema kümme korda nii palju, kui tal oli selles maailmas [1], ja ta saab kõik, mida ihaldab, ja kümme korda nii palju [2]. Prohvet Muhammed ütles veel: {Jala suurune koht Paradiisis on parem kui kogu maailm ja see, mis selles leidub.} [3] Ta ütles ka: {Paradiisis on seda, mida ükski silm pole näinud, ükski kõrv kuulnud ja mille peale ükski inimmõistus pole tulnud.} [4]

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 186, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6571.

[2] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 188, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 10832.

[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6568, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 13368.

[4] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2825, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 8609.

Ta ütles veel: {Kõige armetum inimene maailmas neist, kes on Paradiisi määratud, kastetakse korraks Paradiisi. Siis küsitakse temalt: „Aadama poeg, kas sa oled eales näinud kannatusi? Kogenud raskusi?" Ja ta vastab: „Ei, Issand, Jumala nimel mitte! Ma ei kannatanud iial ega kogenud kunagi raskusi.}[1]

Kui sa sisened Paradiisi, elad sa väga õnnelikku elu ilma haiguse, valu, kurbuse ja surmata. Jumal on sinuga rahul ja sa elad seal igavesti. Jumal on Koraanis öelnud:

„Kuid need, kes usuvad ja teevad häid tegusid, need Me võtame vastu aedadesse (Paradiisi), milles voolavad jõed, ja kuhu nad jäävad igaveseks." (4:57)

(Rohkema informatsiooni saamiseks Paradiisi ja elu kohta pärast surma, külastage palun Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/hereafter)

(2) Pääsemine põrgutulest

Jumal on Koraanis öelnud:

„Tõesti, need, kes ei usu ja surevad uskmatutena – ka maatäit kulda ei võetaks nende ühegi käest vastu, kui mõni neist pakuks seda lunarahaks. Nad saavad piinarikka karistuse osaliseks ja neil ei ole ühtki abistajat." (3:91)

See elu on meie ainus võimalus Paradiisi koha võitmiseks ning Põrgutulest põgenemiseks, sest kui keegi sureb uskmatuna, ei ole tal teist võimalust siia maailma tagasi tulla, et uskuda. Jumal on Koraanis uskmatute Viimse Kohtupäeva kohta öelnud:

„Kui sa vaid näeksid seda, kui nad seisavad (Põrgu)tule ees ja ütlevad: „Kui me vaid saaksime (maailma) tagasi pöörduda! Me ei hülgaks meie Issanda märke, vaid oleksime ühed usklike seast!"" (6:27)

Kuid kellelgi ei ole seda teist võimalust.

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2807, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 12699.

Prohvet Muhammed ütles: {Kõige õnnelikum inimene maailmas nende hulgast, kes on viimsel kohtupäeval tulle (põrgusse) määratud, kastetakse korraks tulle. Siis küsitakse temalt: „Aadama poeg, kas sa oled eales näinud midagi head? Kogenud õnnistust?" Ja ta vastab: „Ei, Issand, Jumala nimel mitte!"}[1]

(3) Tõeline õnn ja sisemine rahu

Tõelist õnne ja rahu võib leida vaid selle maailma Looja ja Alalhoidja nõuetele alludes. Jumal on Koraanis öelnud:

„Tõesti, Jumala meenutamises peitub südamete rahu." (13:28)

Teisest küljest, kes Koraanist ära pöördub, selle elu siinses maailmas saab olema täis raskusi. Jumal on öelnud:

„Kuid kes pöördub ära Minu Meenutajast (Koraanist) [2], sellel saab olema raske elu ja Viimsel Kohtupäeval tõstame ta üles pimedana." (20:124)

See võib seletada, miks mõned inimesed, kes naudivad raha eest võimaldatavaid materiaalseid hüvesid, sooritavad enesetapu. Vaadake aga Cat Stevens'it (praeguse nimega Yusuf Islam), kes oli tuntud poplaulja ja teenis mõnikord isegi rohkem kui 150 000 dollarit esinemise eest. Pärast seda, kui ta islamisse pöördus, leidis ta tõelise õnne ja rahu, mida tal materiaalses edus leida ei õnnestunud. [3]

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2807, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 12699.

[2] st. ta ei usu Koraani ega käitu selle käskude järgi.

[3] Juhul, kui soovite küsida Cat Stevens'ilt (Yusuf Islam) tunnete kohta, mis valdasid teda pärast islamisse pöördumist, siis tema praegune postiaadress on: 2 Digswell Street, London N7 8JX, United Kingdom.

Islamisse pöördunud inimeste lugude lugemiseks külastage palun Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/stories või vaadake raamatut pealkirjaga „Why islam is our only choice" [1]. Sellelt Interneti-leheküljelt ja sellest raamatust leiab erinevatest maadest, erineva tausta ja haridustasemega inimeste mõtteid ja tundeid.

(4) Andestus kõikide eelnevate pattude eest

Islamisse pöördudes andestab Jumal inimesele kõik tema eelnevad patud ja kuriteod. Mees nimega Amr tuli prohvet Muhammedi juurde ja ütles: „Anna mulle oma parem käsi, et ma võiksin anda sulle oma ustavuse tõotuse." Prohvet sirutas parema käe välja. Amr aga tõmbas oma käe tagasi. Prohvet küsis: {„Mis sinuga juhtus, Amr?"} Ta vastas: „Ma kavatsen oma tingimuse määrata." Prohvet küsis: {„Mis tingimuse sa kavatsed esitada?"} Amr vastas: „Et Jumal andestaks minu patud." Prohvet vastas: {„Kas sa siis ei teadnud, et islamisse pöördumine kustutab kõik eelnevad patud?"} [2]

Pärast islamisse pöördumist tasutakse inimesele tema heade ja halbade tegude eest vastavalt prohvet Muhammedi järgnevale ütlusele: {Teie Issand, kes on Õnnistatud ja Kõrge, on Kõige Armulisem. Kui keegi plaanib teha hea teo, kuid ei tee seda, pannakse talle kirja hea tegu. Ja kui ta selle teoks teeb, pannakse talle kirja kümne kuni seitsmesajakordne (tasu) või veelgi suurem (tasu hea teo eest). Ja kui keegi plaanib teha halva teo, kuid ei tee seda, läheb talle kirja hea tegu. Ja kui ta selle teoks teeb, läheb talle kirja üks halb tegu või Jumal eemaldab sellegi.} [3]

_____________________________________________________________

[1] See raamat on kirjutatud Muhammad H. Shahidi poolt. Raamatu eksemplari saamiseks külastage palun Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/stories või võtke ühendust mõne organisatsiooniga, mille aadressi leiate raamatu lõpust.

[2] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 121, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 17357.

[3] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 2515, ja „Sahih Muslim", hadith nr. 131.

Kolmas peatükk

ÜLDINE TEAVE ISLAMI KOHTA

Mis on islam?

Islam on religioon, mis kujutab endast Jumala poolt Tema viimasele prohvetile Muhammedile ilmutatud õpetuste omaks võtmist ja nende järgimist.

Mõned põhilised islami usutõed

Usk Jumalasse:

Moslemid usuvad ühte, ainulaadsesse, võrreldamatusse Jumalasse, kellel ei ole ei poega ega kaaslast. Kellelgi ei ole õigust teenida kedagi teist peale Tema. Ta on tõeline Jumal ja kõik muud jumalused on väärad. Talle kuuluvad kõige suursugusemad nimed ja ülevad, täiuslikud tunnused. Keegi ei jaga Tema jumalust, ega Tema tunnuseid. Koraanis kirjeldab Jumal end nii:

„Ütle: „Ta on Jumal, üks ja ainus. Jumal, igavene, kes ei ole eostanud ega ole ka eostatud ja Talle ei ole võrdset." (112:1-4)

Ei ole õigust pöörduda või palvetada kellegi teise kui Jumala poole, ei ole õigust appi kutsuda või mis tahes muul moel ülistada kedagi teist peale Jumala.

Koraani 112. peatükk araabia kalligraafias.

Vaid Jumal on Kõikvõimas, kõige Looja, Valitseja ja kõige universumis leiduva Alalhoidja. Ta juhib kõiki tegusid. Ta ei sõltu millestki, mis on Tema poolt loodud, kuid kõik Tema poolt loodu sõltub kõigis oma vajadustes Temast. Ta on kõige Kuulja, Nägija ja Teadja. Täiuslikul viisil hõlmavad tema teadmised kõike, nii avalikku kui ka salajast. Ta teab, mis on juhtunud, mis juhtub ja kuidas juhtub. Kõik siin maailmas sünnib vaid Tema tahtel. Mida iganes Ta soovib, see on, ja mida iganes Ta ei soovi, seda ei ole ja ei saa ka kunagi olema. Tema tahe on üle kõige loodu tahte. Tal on võim kõige üle ja Ta on kõigeks võimeline. Ta on kõige Halastavam, Armulisem ja Lahkem. Prohvet Muhammed ütles, et Jumal on Oma loodu suhtes halastavam kui ema oma lapse suhtes [1]. Jumal on kaugeltki vaba ebaõiglusest ja türanniast. Ta on kõige Targem kõikides Oma tegudes ja määrustes. Kui keegi Jumalalt midagi soovib, võib ta küsida Jumalalt otse, ilma et peaks paluma kellelgi teisel tema eest Jumalale kosta. Jumal ei ole Jeesus ja Jeesus ei ole Jumal [2]. Ka Jeesus ise lükkas selle väite tagasi. Jumal on Koraanis öelnud:

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2754, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 5999.

[2] Associated Press raporteeris Londonis, 25. juunil, 1984, et enamus anglikaani piiskoppidest, kelle hulgas televisiooniprogramm uuringu läbi viis, ütlesid: „Kristalsed ei ole kohustatud uskuma, et Jeesus Kristus oli Jumal." Küsitleti Inglismaa 39st piiskopist 31 piiskoppi. Raport teatas veel, et 19 piiskoppi 31st ütlesid, et on piisav pidada Jeesust „Jumala ülimaks esindajaks." Küsitluse viis läbi Londoni Weekend Televisiooni iganädalane religioosne programm „Credo".

„Tõesti, need on uskmatud, kes on öelnud: „Jumal on Messias (Jeesus), Maarja poeg." Messias ütles: „Iisraeli lapsed, teenige Jumalat, minu Issandat ja teie Issandat. Kes lisab Jumalat teenides Talle kaaslasi, sellele on Jumal keelanud Paradiisi ja tema koduks on (Põrgu)tuli. Keelust üleastujatel [1] ei saa olema ühtki abistajat." (5:72)

Jumal ei ole kolmainsus. Ta on Koraanis öelnud:

„Tõesti, need on uskmatud, kes ütlevad: „Jumal on üks kolmest (kolmainsuses)," kui pole ühtki Jumalat peale Tema. Kui nad ei loobu sellest, mida nad räägivad, siis tõesti, piinarikas karistus saab osaks uskmatutele nende seast. Kas nad tõesti ei kahetse pigem pattu Jumala ees ega palu tema andestust? Sest Jumal on kõige Andestavam, Halastavam. Messias (Jeesus), Maarja poeg, oli kõigest sõnumitooja..." (5:73-75)

Islam ei nõustu sellega, et Jumal seitsmendal loomispäeval puhkas, et Ta ühega oma inglitest maadles, et Ta on kuri vandenõulane inimkonna vastu või et ta kehastub mis tahes inimolendis. Ka hülgab islam Jumalale mis tahes inimvormi omistamise. Kõike seda peetakse Jumalat teotavaks. Jumal on Kõrgeim. Ta on kaugeltki vaba igasugusest ebatäiusest. Ta ei ole iial kurnatud ega unine ja Ta ei maga mitte kunagi.

Araabiakeelne sõna „Allah" tähendab Jumalat (üks ja ainus tõeline Jumal, kes lõi kogu universumi). See sõna „Allah" on Jumala nimetus, mida kasutavad kõik araabia keele rääkijad, nii araabia moslemid kui kristlased. Araabiakeelne sõna „Allah" esineb Koraanis mitutuhat korda. Aramea keeles, mis on araabia keelega lähedases suguluses ja mida Jeesus tavapäraselt kõneles [2], viidatakse Jumalale samuti kui Allahile.

Usk inglitesse:

Moslemid usuvad inglite olemasolusse ja seda, et nad on austatud olendid. Inglid teenivad üksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema käsul. Inglite hulgas on Gaabriel, kes tõi Koraani Muhammedile .

_____________________________________________________________

[1] Keelust üleastujate hulka kuuluvad ka polüteistid.

[2] NIV compact dictionary of the bible. Douglas, lk. 42.

Usk Jumala poolt ilmutataud raamatutesse:

Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas Oma prohvetitele raamatud tõestuseks ja juhiks inimkonnale. Nende raamatute hulgas on Koraan, mille Jumal ilmutas prohvet Muhammedile . Jumal on taganud Koraani kaitse igasuguse rikkumise ja moonutamise eest. Jumal on öelnud:

„Tõepoolest, Meie saatsime Meenutaja (Koraani) ja Me kindlasti kaitseme seda (rikkumise eest)." (15:9)

Usk prohvetitesse ja Jumala sõnumitoojatesse:

Moslemid usuvad prohvetitesse ja Jumala sõnumitoojatesse, alates Aadamast, kaasa arvatud Noa, Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Mooses ja Jeesus (rahu olgu nendega). Kuid Jumala viimane sõnum inimesele, igavese sõnumi taaskinnitus, ilmutati prohvet Muhammedile . Moslemid usuvad, et Muhammed on viimane Jumala poolt saadetud prohvet, nagu Jumal on öelnud:

„Muhammed ei ole teie hulgast ühegi mehe isa, vaid ta on Jumala sõnumitooja ja viimane prohvetite seast ..." (33:40)

Moslemid usuvad, et kõik prohvetid ja sõnumitoojad olid loodud inimolendid, kellel ei olnud mingeid jumalikke omadusi.

Usk viimsesse kohtupäeva:

Moslemid usuvad viimsesse kohtupäeva (ülestõusmispäeva), mil kõik inimesed äratatakse üles Jumala kohtuotsuseks, mis tehakse nende usu ja tegude põhjal.

1) Usk Al-Qadar'isse:

Moslemid usuvad Al-Qadar'isse ehk jumalikku ettemääratusse. Kuid see usk jumalikku ettemääratusse ei tähenda, et inimestel poleks vaba tahet. Moslemid usuvad, et Jumal on andnud inimolenditele vaba tahte. See tähendab, et nad võivad valida õige ja vale vahel ja nad on oma valikute eest vastutavad.

Usk jumalikku ettemääratusse sisaldab usku nelja Jumala omadusse: 1) Jumal teab kõike. Ta teab, mis on juhtunud ja mis juhtub. 2) Jumal on üles täheldanud kõik, mis on juhtunud ja mis juhtub. 3) Mida Jumal soovib, et juhtuks, see juhtub, ja mida ta ei soovi, et juhtuks, see ei juhtu. 4) Jumal on kõige Looja.

(Islami usutõdede kohta rohkema informatsiooni saamiseks külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/beliefs)

Kas on peale Koraani olemas mõni

muu püha teabeallikas?

Jah - Sunna (see, mida prohvet Muhammed ütles, tegi või heaks kiitis või keelas) on teine teabeallikas islamis. Sunna koosneb hadith'idest, mis on prohvet Muhammedi kaaslaste poolt usaldusväärselt edastatud jutustused selle kohta, mida ta ütles, tegi või heaks kiitis. Usk Sunnasse on islami üks põhiline usutõde.

Näiteid prohvet Muhammedi ütlustest

■ {Usklikud on oma armastuses, armulikkuses ja headuses teineteisele nagu inimkeha: kui mõni selle osa on haige, jagab kogu keha selle unetust ja palavikku.} [1]

■ {Ideaalseimad usklike seas on oma usus need, kes on parima moraaliga. Ja parimad nende hulgast on need, kes on parimad oma naiste vastu.} [2]

■ {Keegi teist ei ole õige usklik seni, kuni ta soovib oma vennale seda, mida ta endale soovib.} [3]

■ {Halastajatele halastatakse Kõige Halastavama poolt. Halastage neile, kes on maa peal, ja Jumal halastab ka teile.} [4]

■ {Ka oma vennale naeratamine on heategu ...} [5]

■ {Ka hea sõna on heategu.} [6]

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2586, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6011.

[2] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 7354, ja „At-Tirmizi", hadith nr. 1162.

[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 13, ja „Sahih Muslim", hadith nr. 45.

[4] Edastatud kogumikes „At-Tirmizi", hadith nr. 1924, ja „Abu-Dawud", hadith nr. 4941.

[5] Edastatud kogumikus „At-Tirmizi", hadith nr. 1956.

[6] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1009, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2989.

■ {See, kes usub Jumalasse ja Viimsesse Päeva (Kohtupäeva), peaks tegema head oma naabrile.} [1]

■ {Jumal ei mõista kohut teie välimuse ega rikkuse põhjal, vaid Ta vaatab teie südmetesse ja tegudesse.} [2]

■ {Makske töölisele tema palk enne, kui tema higi kuivab.} [3]

■ {Mees jalutas mööda teed ja oli väga janune. Jõudes kaevuni, laskus ta sellesse, jõi sõõmu ja tuli üles. Siis nägi ta koera, kellel keel suust välja rippus, püüdes muda lakkudes oma janu kustutada. Mees ütles: „See koer tunneb samasugust janu, nagu mina tundsin." Ta läks tagasi alla kaevu, täitis oma kinga veega ja andis koerale juua. Jumal tänas teda selle eest ja andis talle tema patud andeks.} Prohvetilt küsiti: „Jumala sõnumitooja, kas meile tasutakse loomade vastu üles näidatud headuse eest?" Ta vastas: {Tasu saab iga elus looma ja inimese suhtes üles näidatud headuse eest.} [4]

Mida ütleb islam Viimse Kohtupäeva kohta?

Nagu kristlased, nii usuvad ka moslemid, et praegune elu on vaid ettevalmistus järgmiseks eksistentsiks. Praegune elu on test igale isikule eluks pärast surma. Saabub päev, mil Jumal hävitab kogu unversumi ja äratab surnud üles kohtumõistmiseks. See päev saab olema selle elu algus, mis iial ei lõpe. See päev on Viimne Kohtupäev. Sel päeval tasub Jumal kõigile inimestele nende usu ja tegude alusel. Need, kes surevad uskudes, et „Pole teist jumalust peale Jumala ja Muhammed on Jumala sõnumitooja (Prohvet)" ja on moslemid (Jumala tahtele alluvad), saavad sel päeval tasutud ja võetakse igaveseks vastu Paradiisi, nagu Jumal on öelnud:

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 48, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6019.

[2] Edastatud kogumikus „Sahih Muslim", hadith nr. 2564.

[3] Edastatud kogumikus „Ibn Majah", hadith nr. 2443.

[4] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2244, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2466

„Ja need, kes usuvad ja teevad häid tegusid, neist saavad Paradiisi elanikud ja nad elavad seal igavesti." (2:82)

Kuid need, kes surevad uskumata, et „Pole teist jumalust peale Jumala ja Muhammed on Jumala sõnumitooja (Prohvet)" või ei ole moslemid, kaotavad paradiisi igaveseks ja saadetakse Põrgutulle, nagu Jumal on öelnud:

„Ja see, kes otsib religiooniks muud peale Islami (Jumala tahtele allumise), seda ei võeta temalt vastu ja temast saab Teispoolsuses üks kaotajatest." (3:85)

Ja nagu Ta veel on öelnud:

„Tõesti, need, kes ei usu ja surevad uskmatutena – ka maatäit kulda ei võetaks nende ühegi käest vastu, kui mõni neist pakuks seda lunarahaks. Nad saavad piinarikka karistuse osaliseks ja neil ei ole ühtki abistajat." (3:91)

Võidakse küsida: „Minu arvates on islam hea religioon, kuid kui ma pöördun islamisse, siis mu perekond, sõbrad ja teised inimesed kiusavad mind taga ja heidavad mu üle nalja. Kui ma ei pöördu islamisse, kas ma pääsen siis ikkagi Paradiisi ja mind päästetakse Põrgutulest?"

Vastuseks on see, mida Jumal eelmainitud värsis ütles: „Ja see, kes otsib religiooniks muud peale islami (Jumala tahtele allumise), seda ei võeta temalt vastu ja temast saab Teispoolsuses üks kaotajatest."

Olles saatnud prohvet Muhammedi inimesi islamisse kutsuma, ei võta Jumal neilt vastu enam ühtki teist religiooni peale islami. Jumal on meie Looja ja Alalhoidja. Ta lõi meile kõik, mis Maa peal leidub. Kõik õnnistus ja hea, mis meil on, on Temalt. Nii et kui keegi pärast kõike seda hülgab usu Jumalasse, tema prohvet Muhammedi või tema religiooni, islamisse, karistatakse teda selle eest teispoolsuses.

Tegelikult on meie loomise peamine põhjus üksnes Jumala teenimine ja Temale kuuletumine, nagu Jumal on Pühas Koraanis öelnud (51:56).

See elu, mida me täna elame, on väga lühike. Uskmatud arvavad Viimsel Kohtupäeval, et see elu, mida nad maa peal elasid, kestis vaid päeva või osa päevast, nagu Jumal on öelnud:

„Ta (Jumal) ütleb: „Mitu aastat veetsite maa peal?" Nad ütlevad: „Me veetsime päeva või osa päevast..."" (23:112-113)

Ja Ta on ka öelnud:

„Kas teie mõtlesite, et Me lõime teid nalja tehes (ilma ühegi eesmärgita) ja et te ei pöördu Meie juurde tagasi? Jumal on Kõrge, Tõeline Kuningas. Pole teist jumalust peale Tema …" (23:115-116)

Elu teispoolsuses on tõeline. See ei ole üksnes hingeline, vaid ka füüsiline. Me elame seal oma hingede ja kehadega. Võrreldes seda maailma Teispoolsusega, ütles Muhammed : {Selle maailma väärtus võrreldes Teispoolsusega on nagu see, mille su sõrm toob kaasa merest, kui sa selle sinna sisse kastad ja siis välja võtad.} [1] Teisisõnu, selle maailma väärtus võrreldes Teispoolsusega on nagu mõned piisad vett võrreldes merega.

Kuidas moslemiks saadakse?

Öeldes vaid veendunult: „Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah," pöördub inimene islamisse ja temast saab moslem. See ütlus tähendab: „Pole teist jumalust peale Jumala [2] ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet)."

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Moslem", hadith nr. 2858, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 17560.

[2] Nagu juba varemalt mainitud sai, tähendab araabiakeelne sõna „Allah" Jumalat (üks ja ainus tõeline Jumal, kes lõi kogu universumi). See sõna „Allah" on Jumala nimetus, mida kasutavad araabia keele kõnelejad, nii araabia moslemid kui ka kristlased. Rohkemate üksikasjade saamiseks sõna „Allah" kohta, vaadake III peatüki alapeatüki Usk Jumalasse viimast paragrahvi.

Esimene osa: „Ei ole teist jumalust peale Jumala," tähendab, et ei ole õigust teenida kedagi teist peale Jumala ja et Jumalal ei ole ei kaaslast ega ka poega. Et olla moslem, tuleb ka:

■ Uskuda, et püha Koraan on otsene sõna Jumalalt ja Tema poolt ilmutatud.

■ Uskuda, et Viimne Kohtupäev (Ülestõusmispäev) on tõeline ja saabub, nagu Jumal

on Koraanis lubanud.

■ Võtta islam oma religiooniks.

■ Ei tohi teenida kedagi ega midagi peale Jumala.

Prohvet Muhammed ütles: {Jumal on palju rõõmsam selle inimese patukahetsuse üle, kes pöördub Tema poole pattu kahetsedes, kui ükskõik kes oleks (järgmises situatsioonis) - kaamliga kõnnumaal ratsutades jookseb see tema juurest ära, kandes ta sööki ja jooki, nii et ta kaotab igasuguse lootuse seda tagasi saada. Ta jõuab puuni ja heidab selle varju pikali (oodates surma), kuna on kaotanud igasuguse lootuse oma kaamel üles leida. Seejärel, selles olekus (depressioonis) olles, on kaamel äkitselt seal tema ees! Nii haarab ta looma päistest ja ja hüüatab sügavast rõõmust: „Jumal, sa oled mu teener ja mina sinu Issand!" Tema viga tuleb tema rõõmu suurusest.} [1]

Ütlus „ Pole teist jumalust peale Jumala ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet)" kirjutatuna sissekäigu kohale.

______________________________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2747, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6309.

Millest räägib Koraan?

Koraan, viimane ilmutatud Jumala sõna, on iga moslemi usu ja praktika peamine allikas. See tegeleb kõikide inimolendeid puudutavate teemadega: tarkus, õpetus, Jumala teenimine, äritehingud, seadused jne., kuid selle põhiteemaks on suhe Jumala ja Tema poolt loodu vahel. Samal ajal tagab Koraan juhtnöörid ja detailsed õpetused õiglase ühiskonna, inimese kõlbliku käitumise ja õigluspärase majandusliku süsteemi kohta.

Tuleb märkida, et Koraan ilmutati Muhammedile just araabia keeles. Nii ei ole Koraani tõlge, kas siis inglise või mõnes muus keeles, ei Koraan ega ka Koraani versioon, vaid kõigest Koraani tähenduse tõlge. Koraan eksisteerib vaid araabia keeles, milles see ilmutati.

Kes on prohvet Muhammed ?

Muhammed sündis Mekas aastal 570. Kuna tema isa suri enne tema sündi ja ema veidi pärast seda, kasvatas Muhammedi üles tema onu, kes kuulus austatud Kuraiši hõimu. Ta oli kirjaoskamatu – ta ei olnud võimeline ei lugema ega kirjutama - ja ta jäi selleks kuni surmani. Enne tema prohvetlikku missiooni ei teadnud tema rahvas teadusest palju ja enamus neist olid kirjaoskamatud. Täiskasvanuks sirgudes sai ta tuntuks kui tõde armastav, aus, usaldusväärne, helde ja siiras mees. Ta oli nii usaldusväärne, et see sai tema hüüdnimeks (Usaldusväärne) [1]. Muhammed oli väga usklik ja ta oli kaua oma ühiskonna dekadentsi ja ebajumalakummardamist jälestanud.

Neljakümne aastaselt sai Muhammed Ingel Gaabrieli kaudu oma esimese ilmutuse Jumalalt. Ilmutused jätkusid kahekümne kolme aasta jooksul ja ühiselt tuntakse neid Koraanina.

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikus „Musnad Ahmad", hadith nr. 15078.

Prohvet Muhammedi mošee Mediinas.

Niipea, kui ta hakkas Koraanist rääkima ja Jumala poolt talle ilmutatud tõde kuulutama, kannatas ta, nagu ka ta väike grupp järgijaid, uskmatute tagakiusamise all. Tagakiusamine muutus nii ägedaks, et aastal 622 andis Jumal neile käsu emigreeruda. See emigratsioon Mekast Mediina linna, umbes 420 km põhja poole, tähistab moslemite kalendri algust.

Mõne aasta pärast oli Muhammedil ja tema järgijatel võimalik Mekasse tagasi pöörduda, kus nad oma vaenlastele andestasid. Enne, kui Muhammed kuuekümne kolme aastaselt suri, oli suurem osa Araabia poolsaarest moslemite käes ja sajandi jooksul pärast tema surma oli islam levinud Hispaaniani läänes ja Hiinani idas. Muuhulgas olid islami kiire ja rahumeelse leviku põhjusteks selle õpetuse tõemeelsus ja selgus. Islam kutsub usku vaid ühte Jumalasse, kes on ainsana väärt teenimist.

Prohvet Muhammed oli ideaalne näide ausast, õiglasest, heldest, kaastundlikust, tõde armastavast ja vaprast inimesest. Kuigi ta oli kõigest inimene, oli ta vaba kõikidest õelatest iseloomujoontest ja püüdles vaid Jumala ja Teispoolsuses Tema poolt antava tasu poole. Veelgi enam, kõikides oma tegudes ja tehingutes oli ta alati Jumala suhtes tähelepanelik ja jumalakartlik.

(Rohkema informatsiooni saamiseks prohvet Muhammedi kohta, palun külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/muhammad)

Kuidas mõjutas islami levik teaduse arengut?

Islam õpetab inimest oma intelligentsi ja tähelepanuvõimet kasutama. Mõne aasta jooksul peale islami leviku algust puhkesid õitsele suured tsivilisatsioonid ja ülikoolid. Ida ja lääne ideede ja uute ning vanade mõttesuundade süntees tõid kaasa suured edusammud meditsiinis, matemaatikas, füüsikas, astronoomias, geograafias, arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja ajaloos.Mitmed olulised süsteemid, nagu algebra, araabia numbrid ja nulli mõiste (ülioluline matemaatika edenemiseks), toodi

ASTROLAAB: Üks tähtsamaid teaduslikke instrumente, välja arendatud moslemite poolt, mis oli Läänes laialdaselt kasutusel kuni lähiminevikuni.

PILT: Moslemitest arstid omistasid suurt tähelepanu kirurgiale ja arendasid mitmeid kirurgilisi instrumente, nagu on näha sellest vanast käsikirjast.

keskaegsesse Euroopasse moslemimaalimast. Keerulised instrumendid, mis tegid võimalikuks keskaegse Euroopa avastusreisid, nagu näiteks astrolaab, kvadrant ja head navigeerimiskaardid, töötati samuti välja moslemite poolt.

Mida usuvad moslemid Jeesuse kohta?

Moslemid peavad Jeesusest lugu ja austavad teda (rahu olgu temaga). Nad peavad teda inimkonnale saadetud Jumala sõnumitoojatest üheks suuremaks. Koraan kinnitab tema sündi neitsist ja Koraani üks peatükk kannab koguni pealkirja „Maryam" (Maarja). Koraan kirjeldab Jeesuse sündi järgnevalt:

„Kui inglid ütlesid: „Maarja, Jumal saadab sulle häid uudiseid Tema Sõnast („Ole!"). Tema nimeks saab Messias Jeesus, Maarja poeg, keda austatakse nii siinses elus kui ka Teispoolsuses ja tema on üks lähedastest (Jumalale). Ta räägib inimestega oma hällist ja siis, kui ta on juba täiskasvanu, ja ta on üks õiglaste seast." Ta (Maarja) küsis: „Mu Issand, kuidas ma võin saada lapse, kui ükski mees pole mind puudutanud?" Ta (ingel) vastas: „Nii (saab see olema), Jumal loob seda, mida soovib. Kui Ta on midagi otsustanud, ütleb Ta ainult „Ole!" ja see on."" (3:45-46)

Jeesus sündis ime läbi Jumala käsul, mille läbi sai ka Aadam olema lausa ilma vanemateta. Jumal on öelnud:

„Tõesti, Jeesuse suhe Jumalaga on sama, mis Aadama suhe Jumalaga. Ta lõi tema tolmust ja siis ütles talle: „Ole!" ja ta sai olema." (3:59)

Oma prohvetliku missiooni jooksul saatis Jeesus korda mitmeid imesid. Jumal ütleb meile, et Jeesus ütles:

„Ma olen tulnud teie juurde märgiga teie Issandalt. Ma voolin teile savist linnu kuju, ma hingan selle sisse ja Jumala loal saab sellest lind. Ma tervendan pimedana sündinuid ja pidalitõbiseid. Ja Jumala loal äratan ma surnud ellu. Ja ma ütlen teile, mida te oma majades sööte ja hoiate..." (3:49)

Moslemid usuvad, et Jeesust ei löödud risti. Jeesuse vaenlaste plaan oli ta risti lüüa, kuid Jumal päästis ta ja tõstis ta üles Enda juurde. Üks teine mees tehti Jeesuse sarnaseks, Jeesuse vaenlased võtsid selle mehe ja lõid ta risti, arvates et see oli Jeesus. Jumal on öelnud:

„... Nad ütlesid: „Me tapsime Messia Jeesuse, Maarja poja, Jumala sõnumitooja." Nad ei tapnud teda, ega löönud teda ka risti, vaid see näis neile nii ..." (4:157)

Al-Aqsa mošee Jeruusalemmas.

Muhammed ega Jeesus ei tulnud muutma põhiõpetust usust Ainujumalasse, mille olid toonud varasemad prohvetid, vaid pigem tulid nad seda kinnitama ja uuendama [1].

(Rohkema informatsiooni saamiseks Jeesuse kohta islamis, palun külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/jesus)

Mida ütleb islam terrorismi kohta?

Islam, religioon halastusest, ei luba terrorismi. Jumal on Koraanis öelnud:

„Jumal ei keela teil näidata headust neile ja kohelda õiglaselt neid, kes pole sõdinud teiega religiooni pärast, ega ajanud teid välja teie kodudest. Jumal armastab neid, kes on õiglaseid." (60:8)

Prohvet Muhammed keelas sõduritel tappa naisi ja lapsi [2] ja ta andis neile nõu: {... Ärge reetke, liialdage ega tapke vastsündinud last ...} [3]

_____________________________________________________________

[1] Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas Jeesusele püha raamatu, mida nimetatakse „Inžiil" ja mille mõningad osad võivad olla alles Jumala õpetustes Jeesusele Uues Testamendis. Kuid see ei tähenda, et moslemid usuvad Piiblisse sellisel kujul, nagu see tänapäeval kättesaadav on, kuna tegu ei ole Jumala poolt ilmutatud originaalpühakirjaga. Piibli raamatuid on muudetud, nendes on tehtud lisandusi ja kärpimisi. Seda on öelnud ka komitee, kelle ülesandeks oli „Püha Piibli (ümbertöötatud standardversiooni)" üle vaatamine. Komitee koosnes kolmekümne kahest õpetlasest liikmest. Nad kinnitasid viiekümnest esindajast koosneva koostööd tegeva usulahkude nõuandva kogu arvustused ja soovitused. Komitee ütles „Püha Piibli (ümbertöötatud standardversiooni)" sissejuhatuses, lk. 4: „Mõnes kohas on ilmne, et tekst on kannatanud ülekantuse all, kuid ükski versioon ei taga rahuldavat taastamist võimaldavat materjali. Siin võib vaid järgida kompetentsete õpetlaste parimaid hinnanguid kui kõige tõenäolisemat originaalteksti taastamise vahendit." Komitee ütles ka eessõnas, lk.3: „On lisatud märkuseid, mis viitavad olulistele kõrvalekalletele, lisamistele ja väljajätmistele vanades raamatutes (Mt 9:34; Mk 3:16; 7:4; Lk 24:32,51 jne.)." Rohkema informatsiooni saamiseks Piibli muutmise kohta, palun külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/bible

[2] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1744, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3015.

[3] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1731, ja „At-Tirmizi", hadith nr. 1408.

Ja ta ütles ka {Kes on tapnud moslemitega lepingut pidava inimese, ei saa tundma Paradiisi lõhna, kuigi see lõhn levib neljakümne aasta tee kaugusele.} [1]

Samuti keelas prohvet Muhammed tulega karistamise [2].

Kord loetles ta mõrva olemaks teisel kohal peamistest pattudest [3] ja ta koguni hoiatas, et: {Esimesed juhtumid, mida inimeste vahel Viimsel Kohtupäeval lahendatakse, on verevalamised. [4]} [5]

Moslemeid julgustatakse olema head loomade vastu ja neile mitte haiget tegema. Kord ütles prohvet Muhammed : {Üht naist karistati, kuna ta hoidis kassi vangistuses nii kaua, kuni see suri. Selle põhjal määrati ta Põrgusse. Ajal, mil ta kassi vangistuses hoidis, ei andnud ta kassile ei süüa ega juua ega vabastanud teda, et see võiks süüa maa peal elavaid putukaid.} [6]

Ta ütles ka, et üks mees andis väga janusele koerale juua, nii et Jumal andestas tema patud selle teo eest. Prohvetilt küsiti: „Sõnumitooja, kas meile tasutakse loomade vastu üles näidatud headuse eest?" Ta vastas: {Tasu on iga elus looma ja inimese vastu üles näidatud headuse eest.} [7]

Lisaks sellele, võttes loomalt elu toiduks, on moslemid kohustatud tegema seda viisil, mis põhjustab vähimal võimalikul määral hirmu ja kannatusi. Prohvet Muhammed ütles: {Kui te veristate looma, tehke seda parimal moel. Teritage oma nuga looma kannatuste vähendamiseks.} [8]

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 3166, ja „Ibn Majah", hadith nr. 2686.

[2] Edastatud kogumikus „Abu-Dawud", hadith nr. 2675.

[3] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6871, ja „Sahih Muslim", hadith nr. 88.

[4] See tähendab tapmist ja vigastamist.

[5] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1678, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 6533.

[6] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2242, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2365.

[7] Muhammedi ütlus on mainitud detailsemalt leheküljel 50. Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2244, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2466.

[8] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 1955, ja „At-Tirmizi", hadith nr. 1409.

Selle ja teiste islamialaste tekstide valguses on islami ja moslemite seisukohalt kaitsetute tsiviilisikute südametes kabuhirmu õhutamine, ehitiste ja vara laialulatuslik hävitamine, süütute inimeste, naiste ja laste pommitamine ja sandistamine, kõik keelatud ja jälestusväärsed teod. Moslemid järgivad rahu, halastuse ja andestuse religiooni ja suuremal enamusel ei ole mingit pistmist nende vägivaldsete sündmustega, mida mõned on moslemitega seostanud. Kui moslemist indiviid sooritab terrorismiakti, on see inimene süüdi islamiseaduste rikkumises.

Inimõigused ja õiglus islamis

Islam tagab inimesele palju õigusi. Järnevad on mõned neist inimõigustest, mida islam kaitseb.

Kõikide islami riigi kodanike elu ja vara peetakse pühaks olenemata sellest, kas isik on moslem või mitte. Islam kaitseb ka au. Nii ei ole islamis teiste solvamine ja nende üle nalja tegemine lubatud. Prohvet Muhammed ütles: {Tõesti, teie veri, teie vara ja teie au on vääramatud.} [1]

Rassism ei ole islamis lubatud, kuna Koraan räägib inimestevahelisest võrdsusest järnevate sõnadega:

„Teie, inimesed, tõesti, Me lõime teid meesteks ja naisteks, tegime teid hõimudeks ja rahvasteks, et teie üksteist tundma õpiksite, sest kõige auväärsem teie seas on Jumala meelest see, kes on kõige vagam. Tõesti, Jumal on Teadja ja Tundja. (49:13)

Islam hülgab idee indiviidide või rahvuste eelistamisest nende rikkuse, võimu või rassi tõttu. Jumal lõi inimolendid võrdväärsetena, nad on eristatavad vaid usu ja vagaduse alusel. [2]

_______________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 1739, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 2037.

[2] Vaga inimene on usklik, kes hoiab end igasugustest pattudest, sooritab kõiki häid tegusid, mida Jumal meilt nõuab, ning kardab ja armastab Jumalat.

Prohvet Muhammed ütles: {Inimkond, teie Jumal on üks ja teie esiisa (Aadam) on üks. Araablane pole parem mittearaablasest ja mittearaablane pole parem araablasest ja punanahkne (st kergelt punaka-roosaka värvusega, valge) inimene pole parem mustanahalisest inimesest ja mustanahaline inimene pole parem punanahksest inimesest [1], välja arvatud vagaduses.} [2]

Üks peamisi probleeme, millega inimkond tänapäeval kokku puutub, on rassism. Arenenud maailm võib saata inimese kuule, kuid ei suuda takistada inimest oma kaaskodanikku vihkamast ja tema vastu võitlemast. Prohvet Muhammedi päevadest alates on islam taganud elava näite sellest, kuidas rassismile punkt panna. Iga-aastane palverännak (hadž) Mekasse näitab kõikide rasside ja rahvuste tõelist islamlikku vennaskonda, kui ligikaudu kaks miljonit moslemit üle kogu maailma tulevad Mekasse palverännakut sooritama.

Islam on religioon õiglusest. Jumal on öelnud:

„Tõesti, Jumal käsib teil anda vara tagasi neile, kellele see kuulub, ja kui teie mõistate kohut inimeste üle, tehke seda õiglaselt..." (4:58)

Ja Ta on ka öelnud:

„... Ja käituge õiglaselt. Tõesti, Jumal armastab neid, kes on õiglased." (49:9)

_____________________________________________________________

[1] Selles prohvetlikus ütluses mainitud värvid on vaid näited. Tähendus peitub selles, et islamis ei ole keegi teisest oma nahavärvi tõttu parem, olgu see siis valge, must, punane või mõni muu värv.

[2] Edastatud kogumikus „Musnad Ahmad", hadith nr. 22978.

Me peaksime olema õiglased isegi nende vastu, keda vihkame, kuna Jumal on öelnud:

„... Ja ärge laske teiste vihal hoida teil õiglusest eemale. Olge õiglased – see on vagadusele lähemal ..." (5:8)

Prohvet Muhammed ütles: {Inimkond, hoiduge ebaõigluse eest [1], sest ebaõiglus on Viimsel Kohtupäeval pimedus.} [2]

Ja need, kes pole saanud oma õigusi (st. mida neil on õigus nõuda) selles elus, need saavad need Viimsel Kohtupäeval, kuna Prohvet ütles: „Viimsel Kohtupäeval antakse õigused neile, kellele oldi võlgu (ja ülekohus heastatakse)..." [3]

Milline on naise staatus islamis?

Islam näeb naist, olgu ta siis vallaline või abielus, kui indiviidi, kellel on oma õigused, kaasa arvatud õigus omada ja jagada oma vara ja sissetulekut, ilma kellegi eestkosteta (olgu siis tegu isa, abikaasa või kellegi kolmandaga). Tal on õigus osta ja müüa, teha kingitusi ja anda raha heategevuseks ning ta võib kulutada oma raha nagu soovib. Abielu kaasavara antakse peigmehe poolt pruudile isiklikuks kasutamiseks ja ta hoiab pigem alles oma perekonnanime, kui võtab abikaasa oma. Islam julgustab meest oma naist hästi kohtlema, kuna Muhammed on öelnud: {Parimad teie hulgast on need, kes on parimad oma naiste vastu.} [4]

_____________________________________________________________

[1] st. teiste ahistamine, ebaõiglane või ülekohtune käitumine teiste suhtes.

[2] Edastatud kogumikes „Musnad Ahmad", hadith nr. 5798, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 2447.

[3] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2582, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 7163.

[4] Edastatud kogumikes „Ibn Majah", hadith nr. 1978, ja „At-Tirmizi", hadith nr. 3895.

Emad on islamis kõrgelt austatud. Islam soovitab kohelda neid parimal moel. Kord tuli üks mees prohvet Muhammedi juurde ja ütles: „Jumala sõnumitooja! Kes inimeste hulgast on kõige rohkem minu head seltskonda väärt?" Prohvet vastas: {Sinu ema.} Mees küsis: „Seejärel kes?" Prohvet vastas: {Siis sinu ema.} Mees küsis jälle: „Seejärel kes?" Prohvet vastas: {Siis sinu ema.} Mees küsis veel: „Seejärel kes?" Prohvet vastas: {Siis sinu isa.} [1]

(Rohkema informatsiooni saamiseks naiste kohta islamis, palun külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/women)

Perekond islamis

Perekond, mis on tsivilisatsiooni põhiüksus, on praegu lagunemas. Islami perekonnasüsteem loob tasakaalu mehe, naise, laste ja sugulaste õiguste vahel. See toetab omakasupüüdmatut käitumist, lahkust ja armastust hästi organiseetud perekonnasüsteemi raames. Stabiilse perekonnaüksuse poolt pakutav rahu ja turvalisus on kõrgelt väärtustatud ja seda peetakse perekonnaliikmete hingelise kasvamise tagamiseks hädavajalikuks. Harmooniline sotsiaalne kord luuakse sugulaste olemasolu ja laste hindamisega.

Kuidas kohtlevad moslemid vanureid?

Islamimaailmas leidub harva „vanadekodusid". Vanemate eest hoolitsemise pingutust nende elu kõige raskemal ajal peetakse auks ja õnnistuseks ning võimaluseks suuresti hingeliselt kasvada. Islamis ei piisa sellest, kui me oma vanemate eest vaid palvetame, me peame käituma nende suhtes piiritu kaastundlikkusega, pidades meeles, et kui me olime abitud lapsed, eelistasid nemad meid endile. Emadele langeb osaks eriline austus. Kui moslemi vanemad jäävad vanaks, koheldakse neid armuliselt, headuse ja omakasupüüdmatusega.

_____________________________________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Sahih Muslim", hadith nr. 2548, ja „Sahih Al-Bukhari", hadith nr. 5971.

Islamis on vanemate teenimine kohustusena teisel kohal peale palvet ja nende õigus on meilt seda oodata. Põlastusväärseks peetakse väljendada ärritust kui ilma nende endi süüta muutub vanadus problemaatiliseks.

Jumal on öelnud:

„Sinu Issand on määranud: „Ärge kummardage kedagi peale Tema; ning ärgu teil kunagi jäägu vajaka headusest teie isade ja emade vastu: kui üks neist või mõlemad peaksid sinu kõrval vanaks saama, ära ütle neile (halba sõna, isegi mitte) „Äh!" ega kohtle neid karmilt, vaid pöördu nende poole vaid viisakate sõnadega. Ning halastusest langeta nende jaoks alandlikkuse tiib ja ütle: „Mu Issand, halasta nende mõlema peale, sest nemad kasvatasid mind, kui olin väike."" (17:23-24)

Mis on islami viis tugisammast?

Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks. Nendeks on usutunnistus, palve, zakaati andmine (toetus puudust kannatavatele), ramadaanikuu ajal paastumine ja kord elus palverännak Mekasse neile, kes on selleks füüsiliselt ja materiaalselt võimelised.

1) Usutunnistus:

Usutunnistus tähendab „Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah" veendunult ütlemist. See ütlus tähendab: „Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah) [1], ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet)." Esimene osa: „Ei ole teist jumalust peale Jumala," tähendab, et ei ole õigust teenida kedagi teist peale Jumala ja et Jumalal ei ole ei kaaslast ega ka poega. Seda usutunnistust nimetatakse šahaada - lihtne vormel, mida peaks ütlema veendunult selleks, et islamisse pöörduda (nagu selgitatud III peatüki alapeatükis Kuidas moslemiks saadakse?). Usutunnistus on islami tugisammastest kõige olulisem.

_____________________________________________________________

[1] Rohkemate üksiasjade saamiseks sõna „Allah" kohta, vaadake palun viimast lõiku III peatüki alapeatükis Usk Jumalasse.

2) Palve:

Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutid. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Jumala ja Tema kummardaja vahel ei ole mingeid vahendajaid.

Palves tunneb inimene sisemist rõõmu, rahu ja lohutust ning et Jumal on temaga rahul. Prohvet Muhammed ütles: {Bilal, kutsu (inimesi) palvele, et leiaksime sellest lohutust.} [1] Bilal oli üks Muhammedi kaaslasi, kelle ülesandeks oli inimesi palvele kutsuda.

Palveid sooritatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öösel. Moslem võib palvetada peaaegu igal pool, nagu näiteks põldudel, kontorites, tehastes või ülikoolides.

(Rohkema informatsiooni saamiseks palve kohta islamis, palun külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/prayer) [2]

3) Zakaati andmine (toetus puudust kannatavatele):

Kõik kuulub Jumalale ja seega on rikkus kõigest inimeste hoolde usaldatud. Sõna „zakaat" algupärane tähendus on nii „puhastus" kui ka „kasv". Zakaati andmine tähendab „määratud protsendi andmist teatud varadelt teatud klassidesse kuuluvatele puudust kannatavatele inimestele". Kulla, hõbeda ja sularahafondide pealt, mis on ületanud umbkaudu 85-grammise kullakogusega võrdse summa ja mida on hoitud omandis ühe kuuaasta jooksul, on kohustuslik maksta 2,5 protsenti. Me puhastame oma vara, pannes kõrvale väikese osa neile, kes seda vajavad. Ja nagu taimede kärpimise puhul, tasakaalustab ja edendab ka see kärpimine uut kasvu.

Inimene võib anda ka vabatahtlikku almust või raha heategevuseks nii palju kui soovib.

__________________________________

[1] Edastatud kogumikes „Abu-Dawud", hadith nr. 4985, ja „Musnad Ahmad", hadith nr. 22578.

[2] Või vaadake raamatut pealkirjaga „A guide to prayer in islam", M. A. K. Saqib. Eksemplari saamiseks külastage palun ülalmainitud Interneti-lehekülge.

4) Ramadaanikuul paastumine:

Igal aastal ramadaanikuul [1] paastub moslem koidikust päikeseloojanguni, hoidudes söögist, joogist ja seksuaalsuhetest.

Kuigi paast on tervisele kasulik, peetakse seda põhiliselt vaimse enesepuhastuse meetodiks. Lõigates end ära maistest mugavustest, isegi lühikeseks ajaks, saavutab paastuv inimene tõelise kaastunde nälgivate inimeste vastu ja ka juurdekasvu oma vaimses elus.

5) Palverännak Mekasse:

Iga-aastane palverännak (hadž) Mekasse on kohustuslik kord elus neile, kes on selle sooritamiseks füüsiliselt ja majandulsikult võimelised. Ligikaudu kaks miljonit inimest tulevad igal aastal kõigist maailma nurkadest Mekasse kokku.

Palverändurid palvetamas Meka Suures (Haram) Mošees. Selles mošees asub Kaaba (must ehitis pildil), mille poole moslemid kogu maailmas palvetades näoga seisavad. Kaaba on Jumala teenimise koht, mille Jumal lasi prohvet Aabrahamil ja prohvet Ismaelil ehitada.

_____________________________________________________________

[1] Ramadaanikuu on islamikalendri (mis on kuukalender, mitte päikesekalender) üheksas kuu.

Kuigi Meka on alati külastajaid täis, sooritatakse iga-aastane hadž islamikalendri kaheteistkümnendal kuul. Meessoost palverändurid kannavad erilisi lihtsaid riideid, mis eemaldavad klassi- ja kultuurierinevused, nii et kõik seisavad Jumala ees võrdsetena.

Hadži riitused sisaldavad seitsmekordset Kaaba ümber kõndimist ja seitsmekordset kõndi Safa ja Marwa küngaste vahel, nagu seda tegi Hažar vett otsides. Seejärel seisavad palverändurid koos Arafati mäel [1] ja paluvad Jumalalt, mida iganes soovivad ning eelkõige muidugi Tema andestust – seda peetakse Viimse Kohtupäeva eelvaateks.

Hadži lõppu tähistab pidustus Eid Al-Adha, mida tähistatakse palvetega. See ja Eid Al-Fitr, ramadaanikuu paastu lõppu tähistav pidupäev, on moslemikalendri kaks iga-aastast pidustust.

(Rohkema informatsiooni saamiseks islami viie samba kohta, palun külastage Interneti-lehekülge www.islam-guide.com/pillars)

Islam Eestis

Ajalooliselt jõudis islam Eestisse tatarlaste kaudu. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaaririigi koosseisu 1721. aastal.

Esimene islami kogudus registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas (Narva Muhamedi Kogudus). Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas (Tallinna Muhamedi Usuühing).

1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse, jätkati mitteametlikult - viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tatari Kultuuri Selts ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. 1995. a. eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus.

Käesoleval ajal on Eesti moslemid peamiselt tatarlased, aserbaidžaanid, kasahhid ja usbekid, kuid üllatavalt jõudsalt kasvab ka „isehakanud" moslemite arv. Küllap peale nii kaua kestnud nõukogude terrorit tunnetavad inimesed nüüd tühjust oma hinges ja otsivad selle täiteks tõde.

[1] Piirkod, mis asub ligikaudu 25. kilomeetri kaugusel Mekast.

Rohkem informatsiooni islami kohta

Kui soovite islami kohta rohkem informatsiooni või kui teil on küsimusi või kommentaare, või soovite seda raamatut mõnes teises keeles lugeda, palun külastage raamatu Interneti-lehekülge:

www.islam-guide.com

Kui soovite seda raamatut eesti keeles netis lugeda, siis külastage:

Kasutatud kirjandus

Ahrens, C. Donald. 1988. Meteorology Today (3. väljaanne) (Meteoroloogia täna) St. Paul, West Publishing Company.

Anderson, Ralph K. ja teised. 1978. The Use of Satellite Pictures in Weather Analysis and Forecasting. (Satelliitpiltide kasutus ilma analüüsimisel ning ennustamisel) Geneva, Secretarial of the World Meteorological Organization.

Anthes, Richard A., John J. Cahir, Alistair B. Fraser, ja Hans A. Panofsky. 1981. The Atmosphere (Atmosfäär) (3. väljaanne). Columbus, Charles E. Merrill Publishing Company.

Barker, Kenneth ja teised. 1985. The NIV Study Bible, New International Version. (Piibel – Uus Rahvusvaheline Versioon) Grand Rapids, Michigan, Zondervan Publishing House.

Bodin, Svante. 1978. Weather and Climate. (Ilm ja kliima) Poole, Dorest, Blandford Press Ltd.

Cailleux, Andre'. 1968. Anatomy of the Earth. (Maa anatoomia) London, World University Library.

Couper, Heather ja Nigel Henbest. 1995. The Space Atlas. (Kosmoseatlas) London, Dorling Kindersley Limited.

Davis, Richard A., Jr. 1972. Principles of Oceanography. (Okeanograafia põhimõtted) Don Mills, Ontario, Addison-Wesley Publishing Company.

Douglas, J. D. ja Merrill C. Tenney. 1989. NIV Compact Dictionary of the Bible. (Uue Rahvusvahelise Versiooni Piibli väike sõnaraamat) Grand Rapids, Michigan, Zondervan Publishing House.

Elder, Danny and John Pernetta. 1991. Oceans. (Ookeanid) London, Mitchell Beazley Publishers.

Famighetti, Robert. 1996. The World Almanac and Book of Facts (Maailma almanah ja faktiraamat) 1996. Mahwah, New Jersey, World Almanac Books.

Gross, M. Grant. 1993. Oceanography, a View of Earth (Okeanograafia, vaade Maale) (6. väljaanne). Englewood Cliffs, Prentice-Hall, Inc.

Hickman, Cleveland P. ja teised. 1979. Integrated Principles of Zoology. (Zooloogia üldised põhimõtted) (6. väljaanne) St. Louis, The C. V. Mosby Company.

Al-Hilali, Muhammad T. ja Muhammad M. Khan. 1994. Interpretation of the Meanings of the Noble Qur'an in the English Language (Püha Koraani tähenduse tõlge inglise keelde) (4. parandatud väljaanne). Riyadh, Maktaba Dar-us-Salam.

The Holy Bible, Containing the Old and New Testaments (Püha Piibel, Uue ja Vana Testamendiga) (parandatud standardväljaanne). 1971. New York, William Collins Sons & Co., Ltd.

Ibn Hesham, Abdul-Malek. Al-Serah Al-Nabaweyyah. (Prohveti elulugu) Beirut, Dar El-Marefah.

The Islamic Affairs Department, The Embassy of Saudi Arabia, Washington, DC. 1989.

Understanding Islam and the Moslems. (Islami ja moslemite mõistmiseks) Washington, DC, The Islamic Affairs Department, The Embassy of Saudi Arabia.

Kuenen, H. 1960. Marine Geology. (Mere geoloogia) New York, John Wiley & Sons, Inc.

Leeson, C. R.; ja T. S. Leeson. 1981. Histology (Histoloogia) (4. väljaanne). Philadelphia, W. B. Saunders Company.

Ludlam, F. H. 1980. Clouds and Storms. (Pilved ja tormid) London, The Pennsylvania State University Press.

Makky, Ahmad A. ja teised. 1993. Ee'jaz Al-Qur'an Al-Kareem Fee Wasf Anwa' Al-Riyah, Al-Sohob, Al-Matar. Makkah, Commission on Scientific Signs of the Qur'an and Sunnah.

Miller, Albert ja Jack C. Thompson. 1975. Elements of Meteorology (Meteoroloogiast) (2. väljaanne). Columbus, Charles E. Merrill Publishing Company.

Moore, Keith L., E. Marshall Johnson, T. V. N. Persaud, Gerald C. Goeringer, Abdul-Majeed A. Zindani ja Mustafa A. Ahmed. 1992. Human Development as Described in the Qur'an and Sunnah. (Inimloote arengust, nagu seda on kirjeldatud Koraanis ja Sunnas) Makkah, Commission on Scientific Signs of the Qur'an and Sunnah.

Moore, Keith L., A. A. Zindani ja teised. 1987. Al-e'jaz Al-Elmy Fee Al-Naseyah (Teaduslikud imed lauba all). Makkah, Commission on Scientific Signs of the Qur'an and Sunnah.

Moore, Keith L. 1983. The Developing Human, Clinically Oriented Embryology, With Islamic Additions (Arenev inimene, kliiniline embrüoloogia lisanditega islamist) (3. väljaanne). Jeddah, Dar Al-Qiblah.

Moore, Keith L. ja T. V. N. Persaud. 1993. The Developing Human, Clinically Oriented Embryology (Arenev inimene, kliiniline embrüoloogia) (5. väljaanne). Philadelphia, W. B. Saunders Company.

El-Naggar, Z. R. 1991. The Geological Concept of Mountains in the Qur'an (Mägede geoloogiline ehitus Koraanis) (1. väljaanne). Herndon, International Institute of Islamic Thought.

Neufeldt, V. 1994. Webster's New World Dictionary (Websteri uus maailmasõnaraamat) (3. väljaanne). New York, Prentice Hall.

The New Encyclopaedia Britannica. (Uus Encyclopaedia Britannica) 1981 (15. väljaanne). Chicago, Encyclopaedia Britannica, Inc.

Noback, Charles R., N. L. Strominger ja R. J. Demarest. 1991. The Human Nervous System, Introduction and Review (Inimese närvisüsteem, sissejuhatus ja kordamine) (4. väljaanne). Philadelphia, Lea & Febiger.

Ostrogorsky, George. 1969. History of the Byzantine State. (Bütsantsi riigi ajalugu) Saksa keelest tõlkinud Joan Hussey (parandatud väljaanne). New Brunswick, Rutgers University Press.

Press, Frank ja Raymond Siever. 1982. Earth (Maa) (3. väljaanne). San Francisco, W. H. Freeman and Company.

Ross, W. D. ja teised. 1963. The Works of Aristotle Translated into English: Meteorologica. (Aristotelese teosed tõlgitud inglise keelde: Meteorologica) Vol. 3. London, Oxford University Press.

Scorer, Richard ja Harry Wexler. 1963. A Colour Guide to Clouds. (Värviline pilvejuht) Robert Maxwell.

Seeds, Michael A. 1981. Horizons, Exploring the Universe. (Horisondid, universumit uurides) Belmont, Wadsworth Publishing Company.

Seeley, Rod R., Trent D. Stephens ja Philip Tate. 1996. Essentials of Anatomy & Physiology (Elementaarne anatoomiast ja füsioloogiast) (2. väljaanne). St. Louis, Mosby-Year Book, Inc.

Sykes, Percy. 1963. History of Persia (Pärsia ajalugu) (3. väljaanne). London, Macmillan & CO Ltd.

Tarbuck, Edward J. ja Frederick K. Lutgens. 1982. Earth Science (Teadus Maast) (3. väljaanne). Columbus, Charles E. Merrill Publishing Company.

Thurman, Harold V. 1988. Introductory Oceanography (Sissejuhatus okeanograafiasse) (5. väljaanne). Columbus, Merrill Publishing Company.

Weinberg, Steven. 1984. The First Three Minutes, a Modern View of the Origin of the Universe (Esimesed kolm minutit, modernne vaade universumi algusesse) (5. trükk). New York, Bantam Books.

Al-Zarkashy, Badr Al-Deen. 1990. Al-Borhan Fee Oloom Al-Qur'an (1. väljaanne). Beirut, Dar El-Marefah.

Zindani, A. A. This Is the Truth (See on tõde) (videokassett). Makkah, Commission on Scientific Signs of the Qur'an and Sunnah.

Hadith'ide nummerdamine:

Raamatus põhineb hadith'ide [1] nummerdamine järgneval:

■ „Sahih Muslim": vastavalt Muhammad F. Abdul-Baqy nummerdamisele.

■ „Sahih Al-Bukhari": vastavalt Fath Al- Bari nummerdamisele.

■ „At-Tirmizi": vastavalt Ahmad Shaker nummerdamisele.

■ „Musnad Ahmad": vastavalt Dar Ehya' Al-Torath Al-Araby nummerdamisele, Beirut.

■ „Muwatta' Malek": vastavalt Muwatta' Malek nummerdamisele.

■ „Abu-Dawud": vastavalt Muhammad Muhyi Al-Deen Abdul-Hamid nummerdamisele.

■ „Ibn Majah": vastavalt Muhammad F. Abdul-Baqy nummerdamisele.

■ „Al-Darimiy": vastavalt Khalid Al-Saba Al-Alamy ja Fawwaz Ahmad Zamarly nummerdamisele.

_____________________________________________________________

[1] Hadith on prohvet Muhammedi (saws) kaaslaste poolt usaldusväärselt edastatud jutustus sellest, mida prohvet ütles, tegi või heaks kiitis.